Elisa kliendid sattusid tundideks sõjaseisukorda
Ligi sada tuhat Elisa klienti elasid eile nagu grusiinid Venemaa rünnaku ajal: telefoniga sai saata sõnumeid ja kõnesid vastu võtta, väljahelistamine aga ei õnnestunud.
Poole päeva jooksul kuulis Elisa mobiiltelefonilt helistaja üle Eesti üksnes vahelduvalt laulvat tooni või luges võrgu veateadet, kui püüdis välja helistada.
„Juhtum häiris mind päris palju, sest mul ei ole kodus tavatelefoni ning linnas on väga raske leida ka telefoniautomaate,” ütles Elisa klient Aet. „Hea vähemalt, et sõnumid läbi läksid.”
„Kella 12 ajal tuli mulle sisse üks kõne EMT kliendilt, kui hetk hiljem püüdsin kolleegile helistada, siis andis telefon teate võrgu ülekoormuse kohta,” rääkis Elisa klient Gunnar.
Ligi kolmandikku Elisa kliente häirinud rike sai alguse eile hommikul kell 9, kui ettevõte viis oma baasvõrgu üle uue põlvkonna tehnikale REL4. Alles kell 15.10 suutsid Elisa ja Nokia Siemens Networksi tehnikud vea kõrvaldada.
Üks kõver bitt
„Piltlikult võib öelda nii, et meie tehnoloogia uuendusel oli kõik 99,99 protsenti korras, aga üks bitt osutus kõveraks,” selgitas Elisa raadiovõrgu juht Andrus Kaarelson. „Vahetasime välja suures ulatuses nii riist- kui ka tarkvara. Viga, mille leidmiseks kulus tunde, peitus tarkvaras.”
Äparduse toonud uuendus peaks suurendama Elisa võimekust kõnede edastamisel. Nädal varem korraldas ettevõte uuendatud seadmetele kümnendiku võimsusega proovikäivitamise, mis õnnestus. Möödunud nädalavahetusel läks Elisa täies ulatuses REL4-le üle, see aga tõrkus kohe, kui esmaspäeva hommikul tuli vastu võtta argipäevane täiskoormus.
„Enne baasvõrgu uuendustöid viiakse läbi alati testid, kuid neid saab teha vaid väiksema koormuse juures,” ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. „Elisa poolt nädalavahetusel uue põlvkonna arhitektuuri kasutusele võtmiseks läbi viidud uuendustööd õnnestusid 70 protsendi ulatuses, kuid 30 protsendi ulatuses kahjuks ebaõnnestusid. Kõikidel operaatoritel on tehnoloogia uuendamisel samaväärsed riskid.” Elisa oma klientidele sidekatkestuse eest automaatselt kompensatsiooni ei maksa, ent kui firmale edastada sellekohane avaldus, võidakse seda teha.
Konkurendid olid Elisa äparduse kommenteerimisel napisõnalised, sest hindasid avaldatud teavet katkestuse põhjuste kohta liiga üldsõnaliseks.
„Tele2 uuendab väga hoogsalt oma tehnoloogiat, kuid meil ei ole selliseid häireid esinenud,” ütles Tele2 Eesti turundusdirektor Kristjan Seema.
„EMT teavitab oma kliente tehnoloogilistest uuendustest tavaliselt aegsasti, sest sidekatkestuse oht on selliste tööde puhul üpris suur,” ütles EMT pressiesindaja Kaja Sepp.
Mobiilsideettevõtted on sunnitud tegema suuri investeeringuid nii võimsuse kui ka kvaliteedi parandamiseks, sest SIM-kaartide suure leviku tõttu on uusi kliente võimalik võita üksnes konkurentide arvel. Samal ajal kui investeeringute põhirõhk läheb andmeside võimaluste suurendamiseks, tuleb investeerida ka kõneteenusesse, sest üha rohkem inimesi loobub tavatelefonist.
Elisa jääb võidujooksus alla
Tele2 rühkis hoogsalt mööda
Turuliider EMT ikka kaugel
•• Euroopa 500 suurima aktsiaseltsi hulka kuuluv Elisa omab viiendikku Eesti mobiilsideturust. Tele2-le kuulub sellest 35 ja EMT-le 45 protsenti. Eelmisel kahel aastal investeeris Elisa sidetehnoloogiatesse ligi 300 miljonit krooni, EMT ja Tele2 kumbki ligi 450 miljonit krooni.
•• Elisa võitis eelneval kahel aastal juurde ligi 2500 ja Tele2 ligi 20 000 klienti, turuliider EMT aga kaotas ligi 23 000 klienti.
•• Konkureerivate operaatorite mobiilivõrkude side kvaliteet on praeguseks võrdsustunud ning kliendid valivad operaatorit peamiselt hinna järgi.
•• Igale Eesti elaniku kohta tuleb ligi 1,2 mobiiltelefoni SIM-kaarti, suurimas kasutajate rühmas, vanuses 15–79 aastat, on mobiiltelefonide kasutajaid 97 protsenti.
•• Tavatelefonide osatähtsus väheneb pidevalt. Praegusest sideturust moodustavad tavatelefonid kõigest 30 protsenti, mobiiltelefonid 70 protsenti.
