Mõned kuud tagasi tuli Rupert Murdochi meediaimpeeriumi News Corporation ninamees Peter Chernin välja kümne bravuurika reegliga, mis meedia digitaalajastu küüsist päästaksid.

Ka Eesti visionääri Linnar Viigi arvates ei ole Chernin oma väidetes mööda pannud: ?Dinosaurused on lõpuks jääaega haistma hakanud ning vaja on kümnest käsust juhinduma asuda. Samas võib hirmul alust olla ? kui Newscorp tuleb selliste seisukohtadega avalikult välja, peab tal olema kuskil valitsuste tasandil heakskiit juba saavutatud.?

Millistest ellujäämisreeglitest Peter Chernin räägib?

1. reegel

Inimesi ei juhi tehnoloogia. Kõik, kes arvavad vastupidist, teevad tõeliselt suure vea. Inimeste soovid ei ole ajaloo vältel muutunud. Soovid on samad nagu alati ? kontrollida, valida. Eelistatakse veenvust ja lihtsust.

Linnar Viigi kommentaar: ?Üldistav, kuid siiski on tehnoloogia osa meediaklientidele pakutavas kasvanud viimase kümne aastaga kiiremini kui muudes sektorites. Jah, kliendid tahavad kontrolli ja valikut.?

2. reegel

Tehnoloogiaajastu tippsaavutus ?võrgutatud kodu? ei muuda midagi. Oluliseks on muutunud vaid sisuteenuse liikuvus ? seda ühest koduseadmest teise. Tarbija tahab, et näiteks elutoas vaadatav film nende asukoha muutudes ka magamistoas ees ootaks.

Linnar Viik: ?Huvitav arusaam ? nagu oleksid meediakliendid mingid nomaadid, kes oma territooriumit mööda ringi liikudes meediat kukil kaasas kannaksid.?

3. reegel

Meediafirmad ja reklaamijad peavad oma positsioonid ja koostöövõimalused üle vaatama. Tõhus koostöö muutub iga päevaga üha vajalikumaks.

Linnar Viik: ?Appi. Seda käsulauda ma kartsin. Meedial on programmitootmise kulud kasvanud, raske on tasuvat ning samas head ja kvaliteetset sisu toota.?

4. reegel

Tarbijad ei tõrju mitte reklaami, vaid meedia üleolevat eneserahulolu. Liiga kangekaelselt hoitakse vana ning jäika 30 sekundi reklaamimudeli rudimenti, ometi loobime sellega kive enda kapsaaeda. Näiteks päästaksid mõnel juhul olukorra kaheminutilised minifilmid või viiesekundilised reklaamijupid.

Linnar Viik: ?Reklaamist filmikunsti on juba aegade hämaruses püütud teha. Nüüd siis vaja sekundikaupa flikerdama hakata. Jääb ära. Ei tea ühtegi poliitikut, kes julgeks Euroopas sellist sigadust meediapoliitkas läbi lasta.?

5. reegel

Sisu on endiselt kuningas, kuid kuningriigi rahastamine on problemaatiline. Tänast miniseriaalide müügimudelit saaks sootuks efektiivsemalt rakendada: näiteks esmakordsed vaatamisvõimalused võiksid toimuda video vahendusel, pärast seda jõuaks seriaal tele-eetrisse ning seejärel müüki DVD-l. Teine alternatiiv on keskenduda odavamatele nišiprogrammidele.

Linnar Viik: ?Aga ometi just keskpärasuse supernäidised, odav ja mõttetu toodang piirab meie privaatruumi ning paranemist pole näha.?

6. reegel

Kui sisu on kuningas, siis turundus on kroonprints. Meediafirmade pudrumäed ja piimajõed peituvad uutes väljundites: rohkem võistlusi, netimänge, kas või kümneminutilisi tootetutvustusi.

Linnar Viik: ?Seda on möödunud aastad näidanud, et fookus mingile valdkonnale on edukam kui universiaalkanalit toota. Turg peab vastava mahuga olema.?

7. reegel

Tuleb olla märgatav. Inimesed on meediakujundite tulvas.

Linnar Viik: ?Lugenud tähelepanumajanduse põhitõdesid? Maitsel pole vahet, kui tähele pannakse??

8. reegel

Maailm on väike ja killustatud ning pole mõtet kogu planeedi rahvale sama rämpsu näidata.

Linnar Viik: ?Sundtoitmine on ühelt poolt tarbijaid pannud Pavlovi koerana kultuurilist üheülbalisust nõudma. Sa ei saa rääkida elu mõttest, kui inimene teisel pool ekraani su sõnu ei mõista.?

9. reegel

Ei ole midagi, mida saaks võrrelda eluga. Lõpmatute valikute maailmas pole midagi võrreldavat spordi, uudiste ja meelelahutuse otseülekannete spontaansuse ja särtsuga.

Linnar Viik: ?Selles on tal kindlasti õigus ? reaalaja programm on ja saab veelgi tähtsamaks.?

10. reegel

Kõik teised reeglid on mõttetud, kui kanalite sisu pole kaitstud digitaalse varguse eest.

Linnar Viik: ?Ja nüüd tuleb vaadata, et mis see esimene reegel oligi ? see rääkis, et tarbija tahab kontrolli enda kätte. Taaskasutamine ja ümberjutustamine väärtustavad meedia loodut suuremal määral kui tema kaitsmine.?

Kommentaar

Ilmar Raag, meediaekspert:

Meedia tegevuses viis põhireeglit

1. Kõige väärtuslikum vara meedias on andekas inimene (staar). Kui sa ise ei suuda neid ära tunda, siis ümbritse end inimestega, kes teiste inimeste andeid ära suudavad tabada ning meeskonna huvides tööle rakendada.

2. Kui õiged inimesed on bussi koondatud, on hea mõte leida oma tööle eesmärk, millesse ka usutakse.

3. Oma sihtgruppi tuleb tunda.

4. Loo töötav ärimudel.

5. Tuleb meeles pidada, et kõige rohkem kuulsust saavad loojad ja kõige rohkem raha hulgivahendajad. Raha kontrollib see, kes kontrollib toote viimast miili tarbijani. Vali, mida sina soovid.