Elu Soomes aastal 2050: Tallinna veerand tunniga, Kesk-Euroopasse rongiga ning tööle Balti riikidesse

Tuleviku soomlane külastab Kesk-Euroopa linnasid rongiga ja käib tööl Balti riikides, kirjutab Yle visioonist, kuidas elatakse põhjanaabrite juures 30 aasta pärast.

Selle visiooni kohaselt kestab 2050. aastal sõit Helsingist Tallinna vaevu veerand tundi. Seda võimaldab 1200 km/tunnis liikuv hyperloop- kapsel. Helsingist Stockholmi saab vähem kui poole tunniga.
Aga kiiresti liiguvad ka tavarongid: Helsingist Tallinna meretunneli kaudu poole tunniga ning Rail Balticuga Varssavi kaudu Berliini kümne tunniga.

Soomes käib 300 km /h sõitev tunnirong Helsingist Turusse ja sealt Tamperesse. Senisest poole kiiremini saab ka Jyväskylasse ja Oulusse.

Superkiire Maglevi rong sõidab nii Soomes kui üle piiri. Maglev töötab elektromagnetilise levitatsioonitehnoloogiaga nagu hyperloop ning arendab kiirust 500-600 km tunnis.
Aastal 2050 sõidavad nii rongid, bussid, metrood kui ka trammid ilma juhita.

Soomlane puhkab ning käib tööl Balti riikides
Rahvusvaheline rongiliiklus Soomest Eestisse ning ka mujale Euroopasse suurendab rongide populaarsust lendude ees. Üha tavalisem on, et soomlased valivad endale reisisihiks mõne Balti riigi. Samuti suureneb Soome eksport Saksamaale.

Helsingist ja Tallinnast saab 2,5 miljoni elanikuga kaksiklinn. Samamoodi nagu Malmö ning Kopenhaagen.

Kui need visioonid tõeks saavad, käiakse üha rohkem Soomest töölt üle Soome lahe.

Yle nägemusel läheneb ka Hiina tänu raudteele Euroopale. Uus siiditee- kiirrong Hiinast Moskvasse- alustab tööd 2040. aastal.

Rongipiletid odavnevad
2050. aastal maksab rongipilet vähem kui praegu: reisijate kasvav arv ning konkurents hoiab hinnad madalal.
Hyperloobi või maglevi-ühenduste ehitamine on kallis, kuid hinnad on konkurentsivõimelised, nii et reisijad ei eelistaks teisi transpordivahendeid, näiteks laevu.

Kui raudteeühendused on loodud, on nende edasised ülalpidamiskulud madalad.