Selle aasta novembriks olid Hansapank ja Hoiupank väljastanud kokku 397 miljonit krooni kuni 10-aastast eluasemelaenu. Seoses laenu tagasimaksmise pika ajaga on eluasemelaen aga kallis - laenule tuleb kümne aasta jooksul intressidena kolmveerand laenusummast juurde maksta.
Näiteks 200 000 krooni suuruselt kümneaastase tähtajaga eluasemelaenult arvutatakse intresse 149 306 krooni. Seega tuleb tagasi maksta 350 000 krooni ehk 2911 krooni kuus.
Hoiupank oli 12. novembriks väljastanud pikaajalist eluasemelaenu kogusummas 212 miljonit krooni keskmise suurusega 320 000 krooni, ütles Hoiupanga laenuarendusosakonna vanemspetsialist Merle Arnek. Hoiupanga 2,1 miljardi krooni suurusest laenuportfellist moodustavad eraisikutele väljastatud laenud 32 protsenti ning eluasemelaenud ca kümme protsenti. 62 protsenti pikaajalistest eluasemelaenudest on läinud Tallinnasse ja Harjumaale. Hoiupanga Lõuna (Jõgeva-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa) ja Lääne (Pärnu-, Läänemaa) regioonid on väljastanud 29 protsenti eluasemelaenudest, muidu areneva ettevõtlusega Virumaa regioon aga vaid 5 protsenti. Nimelt peab mittekodanikust eluasemelaenu taotleja KMA-le esitama avalduse alalise elamisloa või kodakondsuse saamiseks. Kuna aga KMA ei jõua koheselt alalisi elamislube väljastada, saavad mittekodanikud kuni viieaastase tähtajaga elamisload, mida Hoiupank pikaajaliste eluasemelaenude väljastamisel aktsepteerida ei saa.
Eluasemelaenu intress on seotud Saksa marga kuue kuu LIBOR-iga, millele lisandub laenutagatisest sõltuv 8,5-9,5-protsendi= line riskimarginaal. Laenu intressimääraks kujuneb seega 11,8-12,3 protsenti.
Intressi arvestatakse laenujäägilt. Laenu koos intressidega makstakse tagasi igakuiste võrdsete maksetena. Makse sisaldab erinevates osades põhisummat ja intressi (tagasimaksmise alguses on intressi osa suurem, vähenedes maksmise lõpul). Hoiupank pakub klientidele võimalust maksta laenu tagasi annuiteetgraafiku järgi. Sel juhul peab klient kogu laenuaja vältel tasuma võrdsed kuumaksed, selgitas Arnek.
Lisatagatisena aktsepteerib pank kortereid, maju ja kinnistuid, eelistades viimaseid. Väärtpaberite pant, käendus või garantiikiri eluasemelaenu lisatagatiseks ei kõlba.
Pikaajalise eluasemelaenu taotleja igakuine netosissetulek peab olema vähemalt 4000 krooni. Kui tagatiseks on ainult pangalaenuga finantseeritav objekt, on minimaalne omafinantseerimise määr 35 protsenti, lisatagatise olemasolul kümme protsenti. Panditava vara turuväärtus peab laenusummat ületama 1,5 korda. Eluasemelaenu taotlemisel peab arvestama lisakuludega, ütles Arnek. Nendeks on kinnisvarafirmale makstav laenu tagatisvara hindamistasu, kindlustusfirmale tagatisvara kindlustamise tasu ning notaribüroole laenu tagatise vormistamise tasu.
Hansapanga väljastatava eluasemelaenu suurus on 100 000 kroonist kuni 1 miljoni kroonini ning tähtaeg kolmest kümne aastani. Laenu taotleja peab olema Hansapanga klient või töötama Hansapanga kliendiks olevas ettevõttes. Laenutaotleja brutokuupalk peab olema vähemalt 5000 krooni. Eramu või korteri soetamiseks vajalikust summast peab taotlejal endal 40 protsenti olemas olema. Laenu intressiks on DEM-i kuue kuu LIBOR, pluss 8,5 protsendiline riskimarginaal, tagatiseks ostetav eluase.
Hansapank koostab klientidele kahesuguseid tagasimaksmise graafikuid, ütleb Hansapanga Tallinna regiooni laenujuht Anna Talve. Esimese tagasimaksmise graafiku puhul jagatakse laenusumma kuude arvuga (näiteks kümneaastase tähtajaga 200 000 kroonise laenu puhul 1666 krooni iga kuu). Sellele summale lisandub intress. Intressi arvestatakse eelneva kuu võlgnevuse pealt, mis tähendab, et intressi osa kahaneb iga kuuga. Seega on laenuaja suurim makse esimene makse.
Teise maksegraafiku kohaselt kasvab igakuine tagastatav laenu põhiosa iga aastaga. Kuna intressi osa kahaneb, on igakuine makse umbes sama suur nii laenuaja esimesel kui viimasel kuul.
Pikaajalisi eluasemelaene, mille intress on seotud DEM-i LIBOR-iga, väljastavad ka Tallinna Pank ja Eesti ühispank. Laenu tingimused ja intress on sarnased - tähtaeg kolm kuni kümme aastat, omafinantseerimise määr 25-40 protsenti, laenaja kuusissetulek 3000-5000 krooni, intress 12-13 protsenti. Selle aasta novembriks on ühispank väljastanud pikaajalisi eluasemelaene 48 miljoni krooni ulatuses, Tallinna Pank kuni 70 miljonit krooni.
Laenusaajate arvu ning laekunud laenutaotluste arvu ei avalikusta ükski pank.
Eluasemelaenu kallidus nõuab ostetava eluaseme asukoha ja seisukorra väga täpset hindamist. Korterite hinnatrende uusrajoonide paneelmajades on kümne aasta peale ette väga raske prognoosida. Kinnisvarabüroo Uus Maa ennustab, et nõudlus vana- ja kesklinnas asuvate renoveerimist vajavate korterite järele kasvab veelgi. Uute korterite turul süveneb diferentseerumine sõltuvalt asukohast, siseviimistluse kvaliteedist ja mugavuste hulgast.
KAIRE KENK
