Eluasemelaenu võiks veel võtta
Pangad ja liisingufirmad ootavad neid aga pikisilmi, sest kinnisvarabuumiga käsikäes liikunud laenutempol pole veel lage näha.
Kui 2003. aastal oli kodulaenu või liisingukohustus ligi kümnel protsendil leibkondadest, siis selleks aastaks on laenukoorem juba 17 protsendil leibkondadest ehk 100 000 perel. Eluasemelaenu pakkujad on seisukohal, et neid peresid, kelle sissetulek ulatub üle 10 000 krooni kuus ja kes võiksid olla tõenäolised kliendid, on Eestis lisaks olemasolevaile veel sama palju.
Kuigi Lii Schvarzsteinil on vene ajal soetatud korter olemas ja ka tütar ostis laenu toel neli aastat tagasi omale kodu Tallinna, ei välista ta tulevikus laenuvõtmist. “Ega ma laenamist ei poolda, kuid kunagi pole teada, millal selleks vajadus tekib,” ütles pea kaheaastaseks saava Anna-Loora vanaema. Meelsasti näeks ta, et tütretütar saaks oma elu sisse seatud laenuta, kuid seda peab ta vähetõenäoliseks.
Hansapank Eesti peadirektori Priit Põldoja sõnul prognoosib Hansapank küll laenuturu mahu kasvu jätkumist järgmisel kahel aastal, kuid kasv aeglustub. Praegu on Eestis 100 000 peret eluasemelaenu võtnud ning näeme, et teist sama palju võib lisanduda, aga kasv ei ole enam nii kiire,” ütles Põldoja.
SEB Ühispanga hinnangul on vähemalt 50 000 peret praeguses perspektiivis võimelised veel eluasemelaenu võtma, suuremad lootused on just tööturule tulevad noored. Samuti on suur hulk kliente, kelle sissetulekud on viimasel ajal ületanud laenu teenindamiseks vajaliku määra. Suuremat initsiatiivi näitavad ka vene keelt emakeelena rääkivad kliendid.
Eraisikute laenudest on eluasemelaenude osa pankade laenuportfelli kogumahust päris märkimisväärne. Laenumahu suurus võib vastavalt majanduskeskkonna arenguga paraneda, aga võib ka halveneda. Ühispanga eluasemelaenude maht on 10,7 miljardit krooni. Potentsiaali väga suurt kasvu takistavad tegurid on kinnisvarahindade kiire kasv ja baasintresside tõus tulevikus. Keskmine eluasemelaenuks võetud summa on Ühispangas aastaga kasvanud 26 protsenti ehk 450 000 kroonilt 567 000 kroonini ja aasta lõpuks tõuseb veelgi.
Krediidipanga laenuportfell on miljard krooni, sellest pisut vähem on laenatud eraisikutele, millest omakorda 2/3 moodustavad eluasemelaenud.
III kvartali lõpus oli Nordea pangal väljastatud eluasemelaene 3,8 miljardit krooni. Kui turuolukord on jätkuvalt soodne ja järske muutusi ei toimu, siis panga turundusspetsialisti Tauno Tõhu hinnangul võib praegusega võrreldav laenumahtude kasvutempo kesta veel mõnda aega.
Kui 2002. aastal moodustas kodulaenu kuumakse leibkonna sissetulekust 37 protsenti, siis tänavu esimesel poolaastal oli see langenud 29 protsendile.
Euribor hakkab tasapisi tõusma
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütles, et praeguses intressikeskkonnas on oodata Euroopa keskpanga baasintressi ja sellel baseeruva Euribori tõusmist.
Kuue kuu Euribor oli eilse seisuga 2,5 protsenti ehk tasemel, kus see oli viimati 2003. aasta aprillis. Maki sõnul viitavad prognoosid, et 2006. aasta lõpuks võib Euribor jõuda kolme protsendi piirile.
Aastas võib arvestada 0,5-protsendise Euribori kasvuga, kuid välistatud pole ka kiirem kasv, mistõttu on mõistlik kaaluda enda kindlustamist intressitõusu riski vastu.
See on oluline just klientidele, kelle laenukoormus on suur ja lisakulud laenu tagasimaksmiseks pingestaksid pere-eelarvet,” lausus Makk.
Hansapank pakub võimalust fikseerida intressimäär kas 5, 10 või 15 aastaks. Pärast selle perioodi möödumist saab klient valida, kas jätkab intressi fikseerimist või valib ujuva intressiarvutuse, viimase kasuks on otsustanud praegu 99 protsenti eluasemelaenu võtjaist.
