Eluasemelaenud kallinevad

Lääne-Euroopa pangandusanalüütikute ning Eesti Panga hinnangul on järgmisel aastal oodata eluasemelaenude intresside tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Intresside tõusuga kaasneb laenu igakuiste tagasimaksete kasvamine, mis Eesti Panga hinnangul viib peagi nii mõnegi laenuvõtja tõdemuseni, et ta on end “kinni laenanud”, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eluasemelaenude intressid on Eestis hetkel rekordiliselt madalad. Soodsad intressid on põhjustatud teravast konkurentsist pangandusturul, teisalt püsib aga madalal intresside aluseks olev kuue kuu Euribor.

Lõviosa väljastatud eluasemelaenudest on muutuva intressimääraga. Nordea pakutav madalaim laenuintress 3,1 protsenti koosneb kuue kuu Euriborist ning panga riskimarginaalist. Kui kuue kuu Euribor oleks täna 2001. aasta sügise tasemel, Nordeast ilmselt eluasemelaenu alla 6-protsendilise intressiga ei saaks.

“Intressid liiguvad tsüklis ning hetkel on nad tsükli põhjas, mis tähendab, et tulevikus on nad suure tõenäosusega kõrgemal,” lausus Eesti Panga allosakonna juhataja Jaak Tõrs. Ta märkis, et intresside tõusuga kaasneb oht eelkõige neile, kes võtsid laenu rekordiliselt madala intressiga ja intresside tõustes avastavad, et on end “kinni laenanud”.

Olulist rolli mängivad väikelaenud — tarbimislaenud, postimüügifirmade järelmaksud jms. Tõrsi sõnul võib ühel hetkel tekkida olukord, kus kulutused laenude tagasimaksmisele tõusevad oluliselt ning see võib järsult halvendada inimese elukvaliteeti ja väikelaenude tagasimaksmist.

Nordea jaepanganduse juhi Toivo Annuse sõnul saavad laenukliendid hästi aru, mis nende laenuintressi võib mõjutama hakata, iseasi kui palju nad sellega arvestavad. “Oodatakse pigem majanduskasvu Euroopa Liidu majandusruumis ning leitakse, et meie 6 korda Euroopa keskmisest madalamad palgad hakkavad ka kiiresti tõusma.” Palkade võrdsustumiseks EL-i keskmisega kulub Annuse hinnangul aga aastakümneid.

Ka Annusele tekitavad kõige enam muret tarbimislaenud. “Sellel buumil lihtsalt ei saa õnnelikku lõppu olla.”

Euroopa majanduse elavnemine ja optimistlikud tulevikuprognoosid sunnivad Euroopa Keskpanka kergitama intressimäärade taset, see omakorda kergitab 6 kuu Euribori praeguselt 2,15 protsendilt 3,15 protsendile 2005. aasta lõpuks, prognoosib Hollandi bilansimahult kolmas pank — Rabobank.

Keskpanga esimene intressimäärade tõus tuleb Rabobank’i ökonomisti Ditmer de Vriesi hinnangul selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. 2005. aasta lõpuks tõstetakse see tema hinnangul 3 protsendini. Euroopa Keskpank on igasugustest prognoosidest intressimäärade suhtes hoidunud.