Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul valdavalt sõlmitakse elukindlustuslepinguid kartes ootamatut õnnetust. Tegelikult on enamik surmajuhtumitega seotud elukindlustuse väljamakseid seotud hoopiski haigustega.

"Tervise Arengu Instituudi statistika näitab, et Eestis on surmapõhjus number üks südame- ja veresoonkonnahaigused, peamiselt infarkt ja insult. Aastas registreeritakse veidi üle 80 000 uue südame-veresoonkonnahaiguse juhu ja igal aastal haigestub insulti üle 4500 inimese. Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Aastas haigestub Eestis vähktõppe üle 8000 inimese ja registreeritakse ca 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest."

Surmajuhtumid tabavad kindlustatute seas ka nooremaid inimesi. "Selles vanuses isikutel võivad tõenäoliselt olla veel alaealised lapsed, kes vajavad kindlustunnet. Näeme, et suure laenukohustuse võtmine paneb siiski inimesi võimalike riskide peale rohkem mõtlema - eluasemelaenu võtnud klientide seas on elukindlustuslepingute sõlmimine kasvutrendis.

Samas elukindlustust valides tasub mõelda mitte üksnes finantskohustustele, kuid ka kohustustele, mis meil on lähedaste ees,” rõhutas Reinmann ning lisas, et sobiva kindlustuskaitse summa valimisel tasub lähtuda sellest, et see võiks katta igapäevased kohustused pere ees vähemalt ühe aastapalga ulatuses.

Swedbank Life Insurance SE hüvitas mullu trauma, invaliidsus- ja surmajuhtumitega seoses rekordiline summa – kokku maksti välja üle 2 230 000 euro. Aasta suurim hüvitis ületas 100 000 eurot. Seoses traumadega maksti aasta jooksul välja ligi 330 000 eurot.