"Ettevõtte suhtumine meie inimeste elukohavalikusse on loomulikult neutraalne, töölevärbamisel ega töösuhte ajal ei anna elukoht inimesele ei pluss- ega miinuspunkte," kinnitab Ärilehele EMT kommunikatsioonijuht Kaja Sepp.

Sepp möönab siiski, et kaugtööd saab võimaldada vaid osade ametikohtade puhul, kuid osade juures ei ole see kahjuks mingil moel võimalik. Näiteks kui ettevõte otsib X linna esindusse töötajat ning kui töölesoovija elab linnas Y, peab ta siiski arvestama sellega, et peab olema oma tööajal linnas X.

Otseselt EMT töötajate elukohti kaardistanud ei ole, kuid hinnanguliselt võib öelda, et linnadevahelist pendelrännet on EMT-s suhteliselt vähe ning pigem on enamikul juhtudel tegu linnade ümbrusest linna tööl käimisega.

Ühes linnas elamise ja teises töötamise põhjused on Sepa sõnul kindlasti individuaalsed. "Üks mu kolleegidest on aastaid käinud tööl Rakverest Tallinna ning tema põhjus on see, et ta armastab nii oma kodulinna kui oma tööd ja ühitab neid sellisel moel," kommenteerib Sepp.

Sepp lisab, et ta on ka ise aasta otsa „pendelrännanud“ elukoha Tartu ja töökoha Tallinna vahel. Tema puhul oli põhjuseks see, et Tartus lõpetas tollane tööandja tegevuse.

"Kuna uus töökoht oli Tallinnas, aga Tartu eluaseme müümine ja Tallinnas uue otsimine, samuti laste elumuutus võttis aega. Me ei tahtnud kolida vanimat last keset kooliaastat, samuti oli vaja leida noorematele Tallinnas lasteaiakohad," räägib ta.

"Meie puhul oli linnadevaheline pendelränne siis niiöelda sunnitud ja ajutine lahendus, mis lõppes, nagu ka planeeritud oli, täieliku Tallinna kolimisega," lisab ta.

Hinnanguliselt EMTis linnadevaheline pendelränne viimasel ajal suurenenud ei ole ning pigem on kasvanud linnades töötavate inimeste kolimine linnade lähiümbrusse või lähiümbruses elavate inimeste linnas töölkäimine.

"Mitte ainult Tallinna, vaid ka väiksemate linnade puhul, kus on EMT ja Elioni esindused," lisab Sepp.

Pikemalt saab pendelrändest lugeda tänasest Äripäevast.