Aaviksoole heideti ette liiga isepäist juhtimist.

Teisalt on allikad kinnitanud viimaste Telekomi nõukogu koosolekute närvilist õhkkonda, kus tihti olid vastakuti rootslastest nõukogu liikmed ja Aaviksoo isepäisus firma uue eelarve koostamisel.

Rootslaste-soomlaste omanikfirma on raskustes, et viia ühendatud kontsern TeliaSonera efektiivseks börsifirmaks, mistõttu nõutakse kõigilt tütarfirmadelt ja allüksustelt kasumit ja tulemit.

Eesti Telekom on olnud üks efektiivsemalt juhitud firmasid Telia süsteemis.

Eesti Telekomi juhtimise võtab üle Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm. Sellise käigu taga nähakse ka võimalust, et need kaks firmat tulevikus liidetakse. “See oleks ka õige,” ütles tundmatuks jääda sooviv allikas.

48-aastane Aaviksoo on EMTd juhtinud alates 1999. aastast. Varem juhtis ta Norma tehast. EMT hindas oktoobris oma turuosaks Eestis 47 protsenti, firmal on ligi 465 000 klienti.

“Omanik leidis, et vajab EMT-le uut juhti. Omanikul on alati õigus juhti vahetada — näiteks kui ettevõtte juhi ja omaniku nägemus ei lähe ettevõtte ja turu arengu kohta kokku. Tegevjuhi ülesanne on tulla omaniku soovile vastu,” põhjendas Peep Aaviksoo oma lahkumist Delfile.

Samas jättis ta vastamata enda püstitatud küsimusele, mis ettevõtte juhtimisel viltu läks.

“Mul on olnud õnn ja au juhtida firmat, mille kliendiks on iga kolmas eestimaalane. Töö pakkus mulle lisaks suurepärastele klientidele ka suurepärased töökaaslased ja koostööpartnerid. Tänan neid kõiki meeldiva partnerluse eest,” ütles Aaviksoo.

Aaviksoo arvates on EMT üks Eesti paremaid ettevõtteid. “Tulemused: EMT käive ja kasum kasvasid 4,5 poole aastaga ligi 2 korda. Dividendidena oleme välja maksnud üle 2,5 miljardi krooni, millest ligi 28% koos maksudega riigile. EMT on Euroopa üks kõige efektiivsemaid mobiilsideoperaatoreid. Kasum töötaja kohta on ligi 2 miljonit krooni,” lisas ta.

Edasiste plaanide kohta ütles Aaviksoo, et võimalused annab elu, milles on palju juhust ja õnne. “Rahvusvaheline töö, mis võib olla seotud ka Eesti esindamisega, oleks huvitav väljakutse. Naljaga pooleks võib öelda, et miks mitte kandideerida Europarlamenti?! Usun, et töötukassale koormaks ma ei jää.”