Euroopa Liidu struktuuritoetuste peamine eesmärk on toetada majanduse jätkusuutlikku arengut, parandada konkurentsivõimet ning tõsta tööhõivet, teatas rahandusministeerium.

Valdavava osa vastanute hinnangul on struktuuritoetustel Eesti majandusarengule positiivne mõju. Vaid viis protsenti eurotoetusest teadlikke inimesi peab selle mõju negatiivseks.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on eurotoetus olnud Eesti majanduse jaoks oluline tõuge.

„Teadlikkus toetusest ja selle väärtustamine tähendab, et see on erinevatel viisidel jõudnud paljude Eesti inimesteni.“

Aastaga on 7 protsendipunkti võrra 46 protsendini kasvanud struktuuritoetustest teadlike inimeste hulk, kes peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja informatsiooni vähese leviku.

Kõige kindlamalt teavad eestlased, et toetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini (59%) teedeehitus. Konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam (4%) AHHAA keskust.

Valdav (65%) osa vastanutest arvab, et EL struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Vaid viiendik oli seda meelt, et nende valik ei ole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).

Eestile on aastatel 2007 – 2013 regionaalpoliitika arendamiseks struktuuritoetustena ette nähtud kokku 3,40 miljardit eurot. Uuring viidi läbi rahandusministeeriumi tellimusel 18-74 aastaste Eesti alaliste elanike seas ja selle leiab siit. Rohkem infot struktuuritoetuste kohta: www.struktuurifondid.ee