Enamik piimafarme ei vasta 1. juulil kehtima hakkavatele nõuetele


Lehmalautades käib praegu kibe ehitustöö, et viia need vastavusse 1. juulist kehtima hakkavate nõuetega. Kui tähtaegu ja seadusandlust ei muudeta, siis jõutakse ilmselt Jõgevamaa 335 laudast ettenähtud ajaks uute ehituslike ja tehniliste tingimuste järgi kohandada vaid umbes 250. Üle 100 farmi peab ilmselt pärast nimetatud tähtaega oma tegevuse lõpetama, kirjutab Vooremaa.

"Teisest poolaastast kehtima hakkavate ehituslike ja tehniliste nõuete järgi peab farmis olema eraldi piimaruum, kus võib teha ainult piima käitlemisega seotud toiminguid. Selles ruumis ei tohi hoida jahu või keeta näiteks loomadele kartuleid. Laed, seinad ja põrandad peavad olema terved ja kergesti puhastatavad. Põrandalt peab olema tagatud heitvete korrapärane äravool. Neil lehmapidajatel, kellel ei ole korralikku toorpiima käitlemisruumi koos sobiva jahutusseadmega ning puuduvad kvaliteetsed lüpsiseadmed, läheb siis raskeks tootmist jätkata," märkis Jõgevamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Harles Kaup.

Uutele tingimustele vastavaid farme on praegu maakonnas ainult 30 ümber, näiteks ASile Adavere Agro, Puurmani PÜle, Kuremaa Põllumajandustehnikumile ja OÜle Vaimastvere Agro kuuluvad lehmalaudad, samuti talunike Hain Saarmanni, Reet Lilleoru ja Ruty Tõntsu majapidamised. Remontivajavaid farme on maakonnas aga umbes 300. Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink ütles Vooremaale, et tegi kolm väiksemat lauta ja ühe suurfarmi korda juba neli aastat tagasi, kui investeeris neisse ligi 4,5 miljonit krooni. "Tuleval aastal tahan suurfarmi paigaldada uue lüpsiplatsi," lisas ta.

Hetkel on Jõgevamaa Veterinaarkeskuses arvel 335 farmi, kus kokku 10 850 lüpsilehma. Neljas maakonna farmis on igaühes umbes 300 lehma, näiteks Pikknurme suurfarmis, Härjanurme keskuse laudas, OÜle Puidukaubandus kuuluvas Tiidu farmis ja TÜ Õnne Piimakarjatalu Esku suurfarmis. Üle viiekümne lüpsilehmaga farme on 50. 115 laudas kõigub lehmade arv viiest viiekümneni. Talunikest on Jaan Ploompuul Võisikul 50, Ivar-Kalle Sardisel Pajusis 40, Sirje Alil Tapikul 37, Ruthi Tõnsul Kalikülas 24 ja Enn Normakul Tormas 24 lehma.

Suureaia talu perenaine Sirje teatas, et lauda remont hakkab juba lõppema. "Piimaruum on valmis ja lüpsiseadmed juba töötavad. Jäänud on veel mõningad värvimistööd. Investeerimisel on raskusi palju, sest pangad ei taha talunikele laenu anda. Ei arvestata talu õiget väärtust ega loomakarjade olemasolu. Pangad hindavad väärtusena ainult linnamaju. Tuleks ükskord ka maainimesele sõbralik pank, mis arvestaks ka meiega," kurtis Suureaia talu perenaine.

AS Perevara kuues laudas on kokku 1100 lehma. "Kavatseme lautade piimaruumid viia nõuetega vastavusse 1. juuliks. Koos väiksemate töödega kulutame igale laudale ligi 600 000 krooni. Töid teevad peamiselt oma ehitusbrigaadi mehed. Abiks on võetud ka AS Cobra Grupp. Teisel poolaastal vahetame välja kõik aegunud lüpsiseadmed, milleks kulutame ligi 300 000 krooni. Aasta lõpuks aga kavatseme renoveerida farmide töötajatele olmeruumid," teatas AS Perevara juhatuse esimees Alo Teder.

Paljud majandusüksused (aktsiaseltsid, ühistud, talud) omavad aga mitut farmi. Näiteks on ASil Perevara 6, OÜl Sadala Agro 4 ja Laiuse POÜ-l 3 farmi. Kõige rohkem, 60 farmi, asub Torma vallas ja kõige vähem, 28, on Jõgeva vallas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare