Endine Eesti Raudtee juht Rail Balticust: Eesti ja Läti võiksid Leeduta edasi minna
Endine Eesti Raudtee juht ja praegu Läti Raudtees töötav Kaido Simmermann tegi ettepaneku, et kuna kolme Balti riigi huvid on väga erinevad, võiksid Eesti ja Läti luua kahekesi ühisfirma Rail Balticu rajamiseks, millega Leedu saaks soovi korral hiljem liituda. Projekti jätkuv ja määramatu toppamine võib Balti riigid Euroopa rahastusest sootuks ilma jätta, rääkis Simmermann Vikerraadio saates "Uudis+".
„Iga uus infrastruktuur, eriti mis ühendab meid Euroopa Liiduga, on meile vajalik ja kasulik. Isegi kui me arvame, et esialgu ei ole palju kaupu ja reisijaid, siis kui on olemas korralik infrastruktuur ja ühendus, siis nad tekivad," arvas Simmermann.
Soomes tuntakse projekti vastu tugevalt huvi, sest Läänemerel ähvardab alates aastast 2015 kaubavedu kallineda. Just seepärast uurivad soomlased ka, millal saaks kaupa läbi Baltimaade vedada. Simmermanni hinnangul on nii Läti ja Eesti projektis pigem transiitriigid ning suudaks kahepeale päevas kokku saada 2-3 rongi, mida Euroopasse saata. Seega enamus kaubaveost peaks tulema Soomest. Leedukatel sarnast huvi, mis Eestil ja Lätil ei ole. Nemad soovivad Simmermanni selgitusel pigem suunata pilgu itta - vedada kaupu läänest ida poole - Valgevene, Kaug-Itta ja mujale.
Simmermanni sõnul on Leedul suur vastuses just ühisfirmale. „Mõistlik oleks ju seda [Rail Baltic projekti - toim.] juhtida ja ehitada ühisettevõtte alt. Et kõik areneks ühtemoodi. Leedukat on eriti selle vastu," rääkis Simmermann. Tema sõnul saavad Läti ja Eesti ühtemoodi aru, kuidas Rail Balticut rajada ja leedukad hoopis teistmoodi. „Edasi minekuks tuleks teema tagasi võtta ning luua Eesti ja Läti vahel ühisettevõte ning võib-olla Leedu ühineb hiljem," tegi Simmermann ettepaneku.
Rail Balticut rahastatakse 85 protsendi ulatuses EL ühisrahadest ning 15 protsenti omavahenditest. Simmermanni sõnul on tõsine oht, et kui projekt hakkab venima, siis kaob selle tagant ka raha ning Rail Balticut mitte kunagi ei tulegi. „Me saame sellesse eelarveperioodi anda avaldusi rahastamiseks sisse 2017. aastani. Aga me ei saa anda rahastamiseks avaldust sisse, kui meil pole trasse projekti ega midagi valmis. Kui see nii venib, nagu täna, siis pole meil võimalikki raha saada," rääkis Simmermann. Tema sõnul on näiteks Poolas, Ungaris ja Tšehhis rida konkureerivad projekte, kes tahavad samuti väga raha saada.
