„Mind pani see info muigama. Ükskõik, mis investoritega tegemist on, sest lõppude lõpuks ega kapital rahvust ei küsi,“ rääkis Urva Päevaleht Online’ile.

„Ma ainult ei saa aru, et mis huvi võiks hiinlastel olla Estonian Airi vastu,“ lisas ta.

„Kes on need hiinlased? Mis on nende huvid ja kas nad üldse ongi hiinlased?,“ küsis Urva.

„See, et lihtsalt hiinlased…me võime sama moodi öelda, et lihtsalt ameeriklased või venelased aga kes nad on? Taust on oluline. Kas tegemist on tööstusharu- või finantsinvestoritega, mis on nende huvid?“ jätkas ta.

„Estonian Airil on ka praegu omanikud olemas ning ettevõte toimetab ja tegutseb. Mida see investor peaks kaasa tooma? Kui tegemist on tööstusharuinvestoriga, siis ma jätkuvalt ei näe, mis huvi võiks olla mingil hiina lennufirmal omandada osalus Estonian Airis. Ma tõesti ei suuda sellest aru saada,“ ütles Urva.

„Kui seal on selline huvi, siis oleks see võib-olla väga tore, kuid praegu tundub see olevat pigem kuulujututasemel info. Oleme nendest Hiina suurejoonelistest investoritest mitmetes valdkondades kuulnud küll ja küll,“ lisas ta.

Herkel: julgeolekuriske võib näha ka lähematest riikidest pärit rahastajate korral

Hiina suhtes sageli kriitiliselt sõna võtnud riigikogu liige Andres Herkel ütles, et on kuulnud jutte Estonian Airi vastu huvi tundvatest Hiina investoritest, kuid ei oska seda infot väga tõsiselt võtta.

„See tundub üsna ootamatu,“ sõnas ta.

Herkel nentis, et Hiina päritolu rahastaja mõjuks võõramana, kuid julgeolekuriske võib näha ka lähemal asuvate riikide puhul.

„See küsimus (võimalik julgeolekurisk – toim.) ei ole võib-olla mitte päris tühjal kohal aga ma ei julgeks nii kategoorilisi seisukohti võtta. Seda enam, et puudub kindlus, millel need kuuldused põhinevad,“ jätkas ta.

Eelmise nädala neljapäeval kirjutas Briti majandusajakiri The Economist, et hiinlased on huvitatud praegu SAS-ile kuuluva 49 protsendi Estonian Airi aktsiate ostmisest.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on hiinlaste poolt Estonian Airi suhtes „juttu ja huviavaldusi“ olnud, kuid midagi konkreetset kokku lepitud veel pole.

Ta lisas, et riigil on raske hinnata, kui kaalutletud või millises järgus see huvi on, sest müüja on SAS.