Endine transpordiminister: lätlased ostavad uusi ronge kolm korda kallimalt kui Eesti
Läti kavatseb osta 32 uut elektrirongi kokku 225 miljoni euro eest, kuid siiani on nende kasutamise suhtes palju ebaselgust. Läti endine transpordiminister Anrijs Matiss viitas Eestile, kus taristu valmistati uute rongide tulekuks ette, Lätis on aga endiselt näiteks segadus, kas rongiplatvormid tehakse enne korda.
Matissi arvates on lätlased ka selgelt rongide eest üle maksnud, sest Eesti ostis rongid 79 miljoni euro eest, neile pakutakse - küll teise tootja, Hispaania firma Talgo poolt - ronge 225 miljoni euro eest. "See on kõigile selge, et isegi kui arvestada sisse kõik hoolduskulud, maksaksime me kolm korda rohkem kui Eesti. Pole ime, et teised hankel osalejad on hanke vaidlustanud põhjendusega, et nende pakkumine oleks tunduvalt odavam."
Tegemist on juba kolmanda rongihankega Lätis, sest Caf ja Stadler - kes osalesid toona ka Eesti hankel ja siin omavahel vaidlesid - osalesid küll esimesel hankel, kuid see tühistati vaidluste tõttu. Teisel hankel osalesid Hyndai, Stadler ja Rotem. Hyundai võitis, aga pidi hankest tehniliste probleemide tõttu loobuma. Matiss oli toona transpordiminister ja nentis vaid, et paremuselt järgmist pakkujat ehk Stadlerit Läti hinna pärast endale lubada ei saa.
Tundub aga, et endine minister ei ole oma arvutustesse lisanud kogukulusid, sest Elron ostis 79,5 miljoni eest siiski vaid 18 elektrirongi. 20 diiselrongi eest tasub Elron 20-aastase liisinguperioodi jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega summas 837 633 eurot - need liisingumaksed sisaldavad nii rongi enda kui liisinguandja muid kulusid, sh ka näiteks kindlustust. See tähendab, et 20 aasta peale makstakse elektrirongide eest veidi üle 200 miljoni euro.
