Energeetikud hoiatavad: kui palk ei tõuse, tuleb streik
Alles mõne nädala eest erakordselt suurest kasumist teada andnud Eesti Energia juhid saavad iga päevaga järjest uutelt kontserni äriüksustelt nõudeid üha kopsakamaks palgatõusuks. Kuigi tegemist on pealtnäha tüüpilise palgatõstmissooviga, muudab läbirääkimised keerukaks see, et juba varajases faasis on ametiühingud ja ettevõtte juhtkond jõudnud seisu, kus üks pool ähvardab häirida ulatusliku streigiga elektritootmist riigi ühes kõige olulisemas, Eesti Elektrijaamas.
Ühtekokku käivad Eesti Energia juhtkonnal läbirääkimised kuue erineva kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kümneprotsendist palgatõusu soovivad näiteks kaevurid. Eesti Päevalehele teadaolevalt loodavad sel aastal suurimat palgatõusu aga Narva elektrijaamade energeetikud. Läbirääkimislaua taga on nad letti löönud nõudmise tõsta palku 25 protsenti. Kui palka ei tõsteta, on õhus ül-dine streik. Narva Energia ametiühingujuht Vladimir Aleksejev selgitas, et nad tegelevad juba praegu streigi juriidilise poole ettevalmistamisega. Aleksejev kinnitas, et kui streik tuleb, siis kehtiva seaduse piirides, jaamade töö peatamisest või mõnest muust äärmuslikust sammust juttu ei ole. Pealegi on streik elektrijaamas seotud ohutuspiirangutega.
Streigiks võib minna aprillis
Veidi lihtsam on streikima asuda kaevuritel, kuid nemad Eesti Energia juhatust streigiga veel otseselt ei ähvarda. Põlevkivitootjate ametiühingute liidu juht Valdor Ernits kritiseeris aga eile energiafirma praegust palgapoliitikat üsna krõbedalt. Lühidalt öeldes on meeste mureks see, et elu muutub aina kallimaks ja naised kodus küsivad, et kui ettevõttel läheb hästi, siis miks palka juurde ei anta. „Kui juba teist aastat räägitakse headest majandustulemustest, siis oleks aeg seda ka töötegijaga jagada,” lisas Ernits. Eesti energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma soovitas avalikkusel streigiähvardusse suhtuda esialgu nii, et tegemist on tüüpilise läbirääkimiste osaga. Kuna praegused kollektiivlepingud kehtivad Eesti Energias 31. märtsini, on Vaikma sõnul streik või muud aktsioonid mõeldavad alles aprillist alates.
„Streigi eesmärk on kahtlemata avaldada tööandjale survet. Aga see ei tähenda seda, et haiglad või lasteaiad jääks ilma elektrita,” selgitas Vaikma. Tegelikult ei võimalda ka kehtivad seadused ning energiafirma ja ametiühingute vahelised kokkulepped elektrijaamade tööd häirida sellisel kujul, et jaamad täielikult seisma pandaks. Kõige vihasemaks ajab ametiühingu esindajaid kollektiivlepingu koostamise puhul Eesti Energia juhtkonna käitumine. Nimelt teatas energiafirma jaanuari lõpus, et nende 2010. majandusaasta äritulud olid 796 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni.
Töötajad nördinud
Ettevõtte teatel müüdi mullu rekordkoguses elektrit, põlevkivi ja vedelkütuseid. „Ja seda 2,5 korda väiksema töötajate arvuga,” teatas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive jaanuari lõpus. Kuid kohe kiirustas firma ajakirjandusse teatega, et hoolimata võimsatest majandustulemustest ei kavatse nad tulusid töötajatega jagada ja palkasid tõstma ei hakata. Samal ajal olid aga käimas palgaläbirääkimised ja otsekui välk selgest taevast saabunud sõnum muutis ametiühingud kiiresti ärevaks. „See lausekatke oli äärmiselt ebakorrektne ja ettevaatamatu tegu,” ütles Vaikma. Eesti Energia juhatuse liikmed ei soovinud kollektiivlepingutega seotud läbirääkimiste kulgu kommenteerida. Ettevõtte kommunikatsiooniosakonna teatel jälgib ettevõte pidevalt palgaturul toimuvaid muutusi. Praegu olevat palgad „vastavuses palgaturu tasemetega”. Seda ennekõike seepärast, et ajal kui teised palku kärpisid, Eesti Energia seda ei teinud.
Eesti Energia
•• Suur tööandja Eesti Elektrijaamas töötab ligi 1300 inimest. Nende keskmine kuupalk on 895 eurot.
•• Eesti võimsaim Ühes tunnis suudab jaam toota 1615 MW elektrit. Teine, Balti Elektrijaam toodab kuni 765 MW.
•• Hiigelkasum Eesti Energia teenis mullu 119 miljonit eurot puhaskasumit, äritulu oli 796 miljonit.
