Energia maksustamine seotakse CO2 emissiooniga

Euroliit soovib nn kliimapaketi raames, et liikmesriigid esitaksid oma ettepanekud kasvuhoonegaaside vähendamise osas ja ühtlustaksid energiamaksustamise põhimõtted, mis sisuliselt tähendab energiamaksustamise reformi.

Praegu kehtivale energiamaksustamise direktiivile heidetakse ette, et see pole üheselt rakendatud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise vankri ette, iseloomustas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees neil hetkedel Tallinnas toimuval Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedti korraldataval konverentsil, kirjutas aripaev.ee.

„Näiteks mootorikütuste puhul näeb uue direktiivi eelnõu ette, et järk-järgult tuleb aastani 2018 ühtlustada kõigi mootorikütuste aktsiisimäärad,” selgitas Lelumees. „Eesti pole sellega nõus, sest maksustades diislikütuse ELi aktsiisi alammääraga, tuleb Eestis kehtivat aktsiismäära vähendada 63,77 euro võrra 1000 liitri kohta, bensiini aktsiisilaekumine väheneks selle tagajärjel alates aastast 2023 umbes 15% võrra.”

ärgmisest aastast kahekordistub põlevkivi aktsiisimäär, mis praegu on 1,628 eurot tonni kohta. Selles osas aga jääb liikmesriikidele mõningane õigus aktsiisimäära alandada.
Uus direktiiv näeb ette, et biokütustele riigiabi enam kohaldada ei saa, toetus neile seisneb edaspidi selles, et biokütuse CO2 emissioon on võrdsustatud nulliga.