Eesti tööandjate keskliitu kümmekond aastat juhtinud Standardi mööblivabriku omanik Enn Veskimägi heidab valgust telgitagustele, kuidas Jüri Käo ta riigiettevõtete juhtide häältega troonilt tõukas. Olulisima etteheitena kõlas väide, et Veskimägi oli liialt sukeldunud ida-suhete klaarimisse. Kuid just tema Moskva-suhete tagajärjel sai nüüd võimalikuks Eesti ja Venemaa poliitkontaktide ootamatu soojenemine.

••Eesti tööandjate keskliitu juhtides kulutasite palju aega ja nägite vaeva, et saada Eesti ja Venemaa poliitikud ühe laua taha. Kuidas hindate riigikogu väliskomisjoni liikmete kohtumiste tulemuslikkust Venemaa parlamendi ja välisministeeriumi esindajatega?

Need kohtumised toimusid ennekõike tänu Venemaa töösturite juhile Aleksandr Šohhinile. Kui Eesti ja Venemaa tööandjad kirjutasid kaks aastat tagasi Tallinnas alla koostööleppele, siis piirilepingule pöörasime tähelepanu kui kõige tähtsamale eesmärgile. Piirilepingust hakkavad sõltuma ettevõtjatele vajalik topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimine Venemaa poolt. Eesti–Vene piiriületuse uue taristu konstrueerimise kavad on samuti seisnud kinni sisuliselt piirilepingu taga. Kui pole piiri, siis pole seal ka midagi renoveerida ja ehitada.

Šohhini teene oli, et ta ärgitas Venemaa poliitikuid. Mina kohtusin mitu korda Eesti poliitikutega, ka välisministriga.

••Ma ei ole Eesti ja Venemaa suhteid jälgides varem midagi sellist näinud: riigiduuma ja föderatsiooninõukogu esindajad ei tulnud välja ühegi terava kriitikanoolega Eesti poliitika aadressil. Kuidas sai see võimalikuks?

Kui tahetakse mingi eesmärgini jõuda, siis jäetakse kõrvale kõik teisejärguline ja liigutakse edasi tõhusate sammudega.

(jätkub)