Enne sõda olid rikkad riigid USA ja Suurbritannia, Eesti jäi neist poole võrra maha
Eesti praegusaja rahvapärimuses levib kujutlus, et Eesti Vabariik oli jõukas Euroopa väikeriik, kus kraanist voolas sularasva ja majandusraskusi ei tuntud. See polnud nii. Tegelikult olime Euroopa keskmisest vaesemad. Naabritega võrreldes jäime Soomest maha veidi, Rootsist aga päris kõvasti. Lätist olime ehk kriipsukese ees, kuid leedulased olid meist kindlasti vaesemad.
Kui Eesti, Soome, Läti ja Leedu olid kõik veel agraarmaad, kus kõikjal töötas üle 60% inimestest põllu- ja metsamajanduses, siis Rootsi oli juba muutunud tööstusriigiks. Autofännidest eestlastele võib mainida, et Rootsis tuli üks auto 33 elaniku kohta, Soomes 90, Eestis 205, Lätis 335 ja Leedus lausa 928 inimese kohta.
Vaadates tollaseid SKT-sid torkab erisus veelgi selgemalt silma. Toetume taas Groningeni ülikooli emeriitprofessori Angus Madissoni andmebaasile. Eesti on küll liiga väike, et tema teostesse sisse pääseda, kuid kuna on esitatud Rootsi ja Soome näitajad, võib kaudseid oletusi Eesti sisemajanduse suurusest ning elatustasemest maailma kontekstis teha küll.
Venezuela oli keskmik
Maddison on võtnud riikide tollase SKT arvutamisel mõõtühikuks 1990. aasta rahvusvahelise dollari. Selle järgi kuulus Rootsi 1937. aastal oma 4700-dollarilise SKT-ga ühe elaniku kohta selgelt jõukamate riikide hulka, aga jäi päris tipust ehk Suurbritanniast, Sˇveitsist ja USA-st maha. Kõigis neis oli SKT per capita natuke üle 6000 dollari. Soome oma 3400 dollariga jäi juba alla Euroopa keskmise, edestas aga näiteks Ida-Euroopa rikkaimat Tsˇehhit, kus SKT elaniku kohta oli 2800 dollarit – Poolas näiteks 1600 dollarit inimese kohta. Kusagil Tsˇehhi kandis, ilmselt küll madalamal, olid ka Eesti ja Läti.
1930. aastate edetabelid toovad esile ka hilisematel aastakümnetel maailmamajanduses toimunud olulised muutused. Tollal olid vähemalt maailma rikkaimate riikide “keskmike” hulgas ka mitu Lõuna-Ameerika riiki. Argentina, Venezuela ja Uruguay jäid oma 3800–4100-dollarilise SKT-ga elaniku kohta parajasti Soome ning Rootsi vahele. Hoopis vaesed ning tõenäoliselt Eestistki tagapool olid aga meie päevade Aasia esinumbrid Jaapan ja Lõuna-Korea. Jaapani SKT-ks hindab Maddison 1937. aastal 2300 dollarit ja Lõuna-Koreal 1500 dollarit inimese kohta. Viimati mainitu on samal tasemel Albaaniaga.
