Enriko Aav: parem aus maksuvõlg kui tahtlik pettus

 (8)
Enriko Aav: parem aus maksuvõlg kui tahtlik pettus
Kui ettevõte maksab mitme miljoni ulatuses makse, aga jääb võlgu mõnisada tu hat, ei pea Enriko Aav õigeks halvata ettevõtte tegevust kontode arestimisega.Arno Mikkor

Parem aus maksuvõlgnik kui ettevõtja, kes on aetud põranda alla tulusid varjama ja maksuametit petma, arvab maksu- ja tolliameti juht Enriko Aav.

 •• Kas ettevõtjad kardavad maksuametit?

Ma loodan, et ei karda. Need, kes on seaduskuulekad, ei pea kartma. Loodan, et kardavad need, kes seadust rikuvad.

•• Majanduskriisi ajal on riigil raha väga vaja ja maksuamet peab olema see, kes raha „koju” toob.

Õige, tegelikult on kõigil praegu raha väga vaja ja meie jaoks on see päris harjumatu olukord. Kui kaks aastat tagasi maksud laekusid, siis nüüd tuleb makse koguda. Tööd on selgelt rohkem ja meie inimesed peavad intensiivsemalt töötama, kuid eelarvekärped on ka meist üle käinud. Sisuliselt nõuame praegu rohkem tööd ja maksame vähem palka.

•• Kas ettevõtted deklareerivad praegu oma makse korrektselt?

Põhiline probleem ongi praegu see, et ettevõtted deklareerivad oma kohustusi, aga neil pole raha, et nende eest maksta. Turult on raha otsa saanud, ettevõtetel pole likviidust. Ollakse üksteisele võlgu. Maksuvõlad on aasta algusega võrreldes umbes 50% kasvanud ja neid on 5,9 miljardi ulatuses (ilma intressideta).

•• Kas selle 5,9 miljardi sees on ka aastaid tagasi pankrotti läinud, sisuliselt surnud firmad, kust enam midagi saada pole?

Kui on veel mingi lõpetamata menetlus või mõni protseduuriline nüanss, siis jah, need arvud on veel sees. Aga ka nii-öelda „elava võla” osa on väga suur. Kui me nüüd väga intensiivselt seda nõuaks, siis oleks riigil ilmselt võimalik väga kiiresti kätte saada suuri summasid, sadu miljoneid kroone vähemalt.

•• Mida intensiivne nõudmine tähendab?

See tähendab, et nii kui võlg tekib, tuleb hakata kohe maksimaalselt rakendama kõiki seadusest tulenevaid vahendeid. Vara arestimine – kui kummikutehas jääb võlgu, siis piltlikult öeldes võtame kummikud ära ja hakkama ise kummikuid müüma. Pangakontode kinnipanek. Kohtutäiturite kaasamine.

•• Kui konto on arestitud, kas siis on ettevõttel ka kriips peal?

Jah, sellega on ettevõtja tegevus halvatud. Need vahendid on vajalikud ja me kasutame neid ka rohkem kui varem. Kuid igal üksikjuhtumi puhul peab olema väga selge, et siin ei ole enam muid võimalusi kui minna sundsissenõudmise teele.

•• Saan ma õigesti aru, et praegu ettevõtted ikkagi deklareerivad oma makse, aga neil lihtsalt pole raha, et õigel ajal maksta.

Täpselt. Meie jaoks on parem aus võlg kui pettus. Kui me nõuame võlgu väga intensiivselt sisse, siis võib ettevõtja jääda olukorda, kus ta peab lõpetama oma tegevuse. Või teine variant – läheb põranda alla ja hakkab petma. Ei deklareeri oma käibeid. Maksab mustalt palka. Saadab oma töötajad tööturuametisse, nii et need hakkavad ka sealt lisaraha saama. Sellest olukorrast väljatulemine on tunduvalt keerulisem ja kallim, rääkimata ühiskonna enda tervisest, kui meil on selline maksude maksmise kultuur. Ja siit tulebki meie dilemma – lühiajaliselt võiks ettevõtteid pigistada ja koguda suure summa, aga milline on pikaajaline mõju?

•• Hiljuti käis meediast läbi juhtum, kus Tartu restoranipidajad kaebasid maksuameti peale, et nemad maksavad oma maksud ära, aga nende konkurentidel on maksuvõlad ehk nood ei maksa makse. See oleks ju nagu konkurentsieelis?

Maksuvõla ajatamine ei ole amnestia. Ta peab võla ikkagi ära maksma.

•• Seda küll, aga kas lühiajaliselt on ikkagi eelis?

Võib ka nii öelda. See aspekt on probleemi juures olemas. Samal ajal tuleb arvestada, et maksuvõlgu ajatatakse kõigil. Selles mõttes on võrdsus ikkagi olemas.

Pealegi tuleb vaadata tervikpilti. Kui ettevõte maksab ikkagi ära mitu miljonit kroone makse, aga jääb võlgu mõnisada tuhat, kas siis tuleb tõesti kohe tema pangakontod arestida ja kogu tema tegevus halvata? Me peame alati lähenema case-by-case-viisil ja vaatama igat juhtu eraldi. Aga kui me perspektiivi ei näe, siis lõputult asjal vinduda lasta pole ka mõtet ja tuleb teha valus otsus.

•• Enamik teie võlglastest on tegelikult füüsilised isikud?

Need on üldjuhul väga väikesed summad, tavaliselt tasumata maamaks. Kes unustab või mis iganes see põhjus on. Pisivõlgade puhul püüame teha mass-teavitust. Kes on võlgu jäänud, saavad e- või tavakirja ja päris hästi mõjub – võlglaste arv kohe väheneb.

Loe veel

•• Millistes ettevõtluse valdkondades on maksuvõlad kõige suuremad?

Kõige suuremad maksuvõlad on jae- ja hulgikaubanduses – poolteist miljardit. Teisel kohal on ehitus miljardi krooniga. Kui rääkida võlgade ajatamisest, siis on esimesel kohal töötlev tööstus ning teisel kohal jae- ja hulgimüük.

•• Kui palju küsitakse maksuvõlgade ajatamisi ja kui palju neist taotlustest maksuamet rahuldab?

Viimase kuu andmete järgi jääb umbes kolmandik sellistest taotlustest rahuldamata. Kaks kolmandikku rahuldatakse. Varem rahuldasime rohkem, nüüd vähem. Olukord on muutunud. Ilmselt on taotluste kvaliteet langenud.

•• Aga kui on sõlmitud maksuvõlgade ajatamine, kuid ettevõte ei suuda seda täita?

Kui ei suudeta täita, siis tühistame ajatamise ja samadel tingimustel uut graafikut ei tee. Me oleme selle ju läbi rääkinud, tegemist on kahepoolse kokkuleppega ja kui seda ei täideta, siis peame paratamatult reageerima.

•• Millist intressi te maksuvõlalt küsite?

Praegu rakendame soodusintressi. Ajatamise korral on see 0,03% päevas, mis aasta peale tuleb umbes 10%. Me pole krediidiasutus ja krediidiasutuse intressi ei paku. Meie ülesanne on ikkagi maksutulu koguda.

•• Kui makse deklareeritakse praegu veel hästi, siis kui palju on otsest petmist, kas see ikka kasvab?

Selge see. Kui on keerulised ajad, siis riskid suurenevad. Näiteks sellised juhtumid, kus võlad jäetakse ühte juriidilisse kehasse ja tegevust üritatakse uue keha alt jätkata, tekitavad üha enam probleeme. Siin pole mingit küsimust, sissenõudmine algab kohe.

Meil on praegu menetluses 60 sellist juhtumit.

Üldpõhimõte on ikkagi see, et ausat ettevõtjat tuleb pettuse eest kaitsta. Seal, kus tegemist on pettusega, tuleb rakendada kogu seaduse jõudu.

•• Mis skeemid veel toimivad?

Käibemaks on selline koht, kus kohtame organiseeritud maksupettust. Näiteks arvevabrikud. Sellega tegeleme süsteemselt. Tuvastame teenuse pakkujaid ja sealt edasi liigume nende klientide juurde.

•• Arvevabrikute puhul oli minu jaoks üllatav, et klientide hulgas on ka suuri firmasid, lausa börsiettevõtteid.

Käibemaksupettus on muutunud väga rafineerituks. Siin on toimunud suur areng. Näiteks kliendi juures on kontrolliga seda väga raske tuvastada. Raamatupidamises jookseb kõik täpselt. Paberid on ehk natuke kortsus, aga ega nad väga siledad ei tohigi olla. Arveldused toimuvad kenasti panga kaudu. Näilisus on väga hästi korraldatud ja konspiratsioon töötab. See on puhas organiseeritud kuritegevus.

•• Saan ma õigesti aru, et petmist on praegu siiski veel vähe?

Jah, praegu on ettevõtja ikkagi maksukuulekas ja meie eesmärk on seda hoida. Muidu võib juhtuda järsk varju või põranda alla minek. Näiteks on mitmed ettevõtjad kohtumistel öelnud, et riik peab midagi ette võtma kütusevaldkonnas. Pean silmas käibemaksupettust. Ausad ettevõtjad ei pruugi sellisele ebaausale konkurentsile vastu seista.

•• Kütus tundub olevat üks pettuse allikas juba viimased kakskümmend aastat.

See on riskikaup. Suured mahud ja liigub kiiresti. Pettus tasub ära ja tõmbab ligi organiseeritud kuritegevust.

•• Kes organiseeritud kuritegevuse alla kuuluvad? Kriminaalse taustaga pätid?

See on kirju seltskond. On ka lipsu ja ülikonnaga tegelasi, kelle taustal plekke pole.

•• Kas maksuameti vihjetelefon toimib? Või helistavad ainult pealekaebajad ja mingid napakad?

Eks suur osa kõnesid on tõesti sellised, et keegi on kellegi peale kade ja seepärast kaebab, aga leiame sealt ka huvitavat ja vajalikku infot.

•• Kas eestikeelse ja venekeelse ettevõtja maksukäitumise vahel on erinevusi?

Rahvuslikul pinnal me maksukäitumise erinevust ei analüüsi. Erinevused tulevad infoväljast. Venekeelses keskkonnas liigub info teistmoodi. Nad tarbivad teist meediat. Püüame ise aidata. Teeme koostööd venekeelseid raamatupidajaid koondavate organisatsioonidega, samuti Narva linnavalitsusega.

•• Hüppaks küsimustega hoopis teisele teemale. Kui ettekandja saab jootraha, kas ta siis peab seda deklareerima? Tegelikult ta seda ju ei tee, teate seda?

See on tulu. Tuleks deklareerida.

•• Aga kui keegi maksab naabritädile sada krooni oma laste hoidmise eest?

See läheb ka muu tulu alla. Siin on muidugi küsimus, millega maksuamet tegeleb. Need teemad jäävad piiri peale. Kõigepealt tuleb tegeleda oluliste asjadega.

•• Aga te ise, on teil endal selliseid juhtumeid olnud? Näiteks naabrimees aitas aeda värvida ja teie andsite selle eest mõnisada krooni; sellised väikesed olmelised asjad…

Mul on selles osas suuremad nõudmised. Kui tellin pulma-aastapäevaks jahisõidu, siis toonitan, et see kõik peab deklaratsioonis kajastuma. Kui teen korteris remonti, nõuan ehitajalt pabereid.

•• Euroopas tehtud uuringud näitavad, et isegi Skandinaavia maades, mida üldiselt peetakse maksukuulekateks riikideks, on olemas mitteformaalne majandustegevus, pisitehingud, millelt makse ei maksta.

Rootslased ja soomlased rakendasid sellist varianti, et teatud ulatuses on võimalik oma korteriremondiks kulutatud rahalt maksuvabastust saada. See piirab ka musta tööjõudu, ergutab kriisi ajal majandust ja annab tööd.

•• Kui keegi maksab naabritüdrukule sada krooni lapsehoidmise eest, siis paberite järgi peaks deklareerima, aga tavaliselt inimesed seda ei tee…

Eks igal pool on selline mitteformaalne sektor, mis jääb maksustamise alt välja. Ja ega hulluks ei saa minna. Küsimus on piirides. Osa asju saab lahendada kontrolli, avaliku taunimise abil, osa seadusandlike võimaluste abil.

Praegu on meil näiteks selline olukord, kus väga suur osa FIE-sid deklareerib aastatulu, millega normaalne inimene ära ei ela. Ühes lehes oli intervjuu FIE-ga, kes ütles: mul on maksudega kõik korras, ma ei maksa neid. Minu küsimus on selle kohta: kas sa autoga tee peal ka ei sõida, kiirabi ka ei kutsu?

•• Kuidas on korteriüüridega, mida makstakse korteriomanikele sularahas?

Üüritulu deklareerimine on pidevalt kasvanud, aga siin on probleem muidugi olemas. Varimajandus toimib.

•• Kas ümbrikupalga maksmine väheneb või suureneb?

Viimastel aastatel vähenes. Ühelt poolt aitas majanduskasv sellele kaasa. Teisalt oleme ka ise teemaga intensiivselt tegelenud. Kontrollivahendid on ümbrikupalkade puhul tegelikult piiratud, sest siin on mõlemal poolel, ümbrikupalga maksjal ja selle saajal, motivatsioon seda varjata.

•• Esimene signaal on vist ikka see, et kui ühes ettevõttes on keskmised palgad oluliselt madalamad, siis torkab see silma.

See torkab tõesti hästi silma. Meil on päris hea infosüsteem. Piltlikult öeldes: kui vaadata kõiki Viljandi kingapoode ja järsku ühe palgad teiste omadest hälbivad, siis läheb kohe punane tuluke põlema.

•• Kui mastaapne peaks üks konkreetne maksujuhtum olema, et ka teie ise otsustamises osaleksite? Näiteks Sylvester – suured nimed, suured summad. See on juba ka teie kui maksuameti juhi tasand.

Üldiselt peadirektor operatiivtasandiga ei tegele. Meil on ka organisatsioon niimoodi üles ehitatud, et operatiivküsimustega tegeldakse regioonides ja peakontoris vastutatakse eelkõige süsteemi kui terviku eest. Lõpuks on meil sadu vaidlusi ja tuhandeid kontrolle, nii et igasse ei jõuagi.

Aga muidugi on teatud kriitilised juhtumid, kas või seesama Sylvesteri näide, kus tuleb vähemalt mingite sõlmpunktide juures ise olla.

•• Kas rahandusministrit hoiti kursis?

Jah, rahandusministreid hoiti ikka kursis. See oli piisavalt suur ja piisavalt kõlapinda leidnud juhtum.

•• Mida te Sylvesterist õppisite?

Saime pähe ikka päris korralikult (kohtuvaidlus, millega riik pidi loobuma enam kui poolest miljardist kroonist – toim). See oli meie jaoks väga suur õppetund. Kaotusi on vaja analüüsida ja seda me tegimegi, et tulevikus mitte eksida.

Aga me elame ikkagi õigusriigis ja kohtuotsus ei saa olla ette teada. Eriti raske on prognoosida siis, kui tegemist on keerukate maksuvaidlustega. Haldusmenetluses sõltub väga palju kohtuniku siseveendumusest, sellest, kelle argumendid teda veenavad. See erineb kriminaalasjadest, kus kehtib põhimõte: kui kas või üks tõend räägib kuriteo vastu, siis mõistetakse õigeks. Haldusmenetluses loeb see, kes saab kätte selle 51%, kelle tõendite kogum kaalub teise poole üles. Üheks arenguks, mida antud vaidlus kindlasti mõjutas, on siduva eelotsuse rakendamine.

•• Kas suurte asjade kaotamine tekitab ka kaotushirmu, nii et edaspidi maksuamet ei julgegi enam vaielda?

Ühe kaotuse tõttu ei saa arvata, et iga järgmine vaidlus samuti kaotatakse. Iga üksikjuhtumit tuleb ikkagi vaadelda eraldi selle konkreetses kontekstis. Kui näeme, et seaduse järgi on meie käsitlus õige, siis me peame selle eest seisma. Meil on maksualane kompetents olemas ning advokaadibüroosid ei rakenda me maksuvaidlustes juba aastaid. Kõike teevad meie enda juristid.

•• Kui suur teie võiduprotsent on?

Umbes 85% kõikidest maksuvaidlustest. See on kõrge, võib-olla isegi liiga kõrge. Nüüd võtab Sylvesteri kaasus seda muidugi mõnevõrra maha – seal oli ju kokku umlus 30 vaidlust.

•• Aga kus te Sylvesteri puhul selle vea siis tegite?

See on keeruline juhtum. Minu hinnangul kohus siin ei keskendunudki maksuõiguslikku käsitlusse, vaid arutelu käis siduva eelotsuse üle.

•• Küsimus polnud mitte asja sisus, vaid protseduuris?

Mis puudutab maksuõiguslikku poolt, siis meil on olemas kohtulahendid, mis kinnitavad, et sellised müügid ja skeemid kuuluvad maksustamisele. Minu hinnangul oli oluline aspekt, et varasemast, 2002. aastal koostatud kirjast võis maksumaksja aru saada, et ta ei pea maksu maksma.

•• Nii et ükski ettevõtja ei või maksuameti kaotusest välja lugeda, et tulevikus võib ta käituda samamoodi ja makse maksma ei pea?

Ei, kindlasti mitte. Meil on paralleelselt olemas täiesti vastupidised otsused, ka riigikohtu tasemel. Siin läks vaidlus ikkagi maksuõiguse juurest teatud üldiste põhimõtete juurde.

•• Kui ettevõtja hakkab oma firmat müüma ja näeb, kui palju ta peab makse tasuma, tekib paratamatult kiusatus leida viise, kuidas oma maksukohustust vähendada.

See on loomulik. Iga inimene, eriti ettevõtja on ratsionaalne ja otsib lahendusi, kuidas teha asju võimalikult väikeste kuludega. Nii kaua, kui see on seadustega kooskõlas, on see ka OK. Maksuhalduri eesmärk pole ka ettevõtjale öelda: vormista oma tehing niimoodi, siis maksad rohkem makse. Meie eesmärk on ikkagi koguda makse täpselt nii palju, kui seadus ütleb.

CV

Enriko Aav

•• Sündinud 15. mail 1968. aastal Kohtla-Järvel.

•• Abielus ja kolme lapse isa

Haridus

•• 2004 Tallinna tehnikaülikool, haldusjuhtimise magister

•• 2001 Eesti kõrgem kommertskool, ärijuhtimise bakalaureus

Teenistuskäik

•• 2006. aastast maksu- ja tolliameti peadirektor

•• 2004–2006 maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja

•• 2001–2004 maksupettuste uurimise keskuse juhataja

•• 1996–2001 maksuameti järelevalveosakonna juhataja

•• 1994–1995 maksuameti revisjoniosakonna pearevident

•• 1992–1994 Kohtla-Järve maksuameti inspektor ja revident

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare