E.O.S.-i võib ära osta Eesti firma
Üheks võimalikuks ostjaks peetakse kütuse müügi ja transiidiga tegeleva Alexela ümber koondunud ettevõtjaid. Samas ei ole välistatud ka Pakterminali ühe osaniku, Hollandis paikneva Royal Vopaki huvi. Erinevad allikad selgitasid samas DDle, et positsioonide ümbermängimine transiidis tundub üsna loogiline. Venemaa nimelt takistab enda ettevõtteid Eestiga äri ajamast. Kui aga kaup liigub mõne välismaise ettevõtte kaudu, siis seda ei takistata. Nii on hundid söönud ja lambad terved: Venemaa säilitab patriootilise näo, kaup aga ka samas seisma ei jää.
Kummaltki võimalikult osta soovijalt ei õnnestunud ametlikku kommentaari saada. E.O.S.i müüja Severstaltransiga seotud raudteeveoettevõtte Spacecom juht Oleg Ossinovski aga kinnitas, et ostja on tõesti Eesti ettevõte. Ta väitis, et teab, kes on tõenäoline ostja, kuid ei soovinud seda avalikustada. Ka ei soovinud ta prognoosida, millal lepingud alla kirjutatakse. Juhul, kui E.O.S. müüakse, pole tema sõnul võimatu, et Spacecom lõpetab senisel kujul tegevuse. Samas Kommersant pakub ühe võimaliku ostjana mitte Eesti firmat, vaid Briti Shelli.
Akadeemik Mihhail Bronštein, kes nõustanud E.O.S.i, kommenteeris DDle, et ta kujutab umbes ette, mis toimus. Severstali omanik, oligarh Aleksei Mordašov kutsuti välja “sinna, kuhu vaja” ja küsiti: kas oled patrioot või mitte? Bronšteini arvates on aga külmenevates majandussuhetes Venemaaga paljuski süüdi Eesti poliitikud ise. Täpsemalt öeldes nende pidev Vene-vastane retoorika. “Vähem kisa, vähem süüdistusi,” soovitas Bronštein. “Oleks vaja vähem tegeleda tühja propagandaga.” Pidevalt korrutatakse, et Venemaa on antidemokraatlik riik, justnagu meil endil oleks demokraatiaga kõik parimas korras. Samas ei karata Bronšteini sõnul üldse turja Hiinale, mis on omakorda Venemaaga võrreldes üheparteiline totaalne riik, vaid vastupidi, soojendatakse temaga hoolega nii majandus- kui poliitilisi suhteid.
Bronštein märkis, et on hiljuti kohtunud ka majandusministri Juhan Partsiga ja jõuti ühisele veendumusele, et Eesti majanduse tervis ei ole üldse hea. Väliskaubanduse puudujääk on endiselt ohtlikult suur. Bronštein märkis, et ehkki armastatakse korrutada, et transiidist Eesti majandus väga palju ei sõltu, võib just praeguses olukorras, kus kinnisvaraturg langeb, turistide arv väheneb jne, just transiit osutuda kaalukeeleks, mis majanduse kriisi ajab. “Me võime muutuda Euroopa tupikuks,” hoiatas Bronštein. Tema hinnangul ei maksa arvata, et Läti ja Leedu Eestist üle jäävatest transiidivoogudest ära ütlevad.
Akadeemik lisas, et on omalt poolt teinud jõupingutusi, selgitamaks Vene ajakirjanduse, näiteks Izvestija kaudu, et Venemaale on kasulik transiit Eesti kaudu. Sel lihtsal põhjusel, et on nende jaoks ikka veel odav. Paraku on majanduslike argumentidega poliitika vastu väga raske hakata.
