EP selgitab: kui kiiresti maksed ikkagi ühest pangast teise liiguvad?
Muudatusest pankavahelistes arveldustes oleme rääkinud juba eelmise aasta kevadest, kuid sellega harjumine on võtnud aega. Pangakliendid on kaebustega pöördunud ka Eesti Panga poole. Inimeste ja ettevõtete peamiseks mureks on olnud see, et maksed ei liigu enam sama kiiresti ühest pangast teise, ei ole selge, mis aegadel makse üle kantakse, kelle poole oma murega pöörduda ja kas on loota, et tulevikus midagi muutub. Nende murede kõrval on aga kindlasti oluline meelde tuletada, et pangasisesed maksed kantakse endiselt üle peaaegu kohe ööpäevaringselt ja igal nädalapäeval.
Tööpäeval jõuab makse ühest pangast teise tavaliselt 3–5 tunniga
Viiendik riigisisestest maksekorraldustest tehakse eri pankade vahel, ent kõik pankadevahelised maksed ei ole ajakriitilised. Makse tegemist on enamasti võimalik ette planeerida. Makse ajakriitilisus on muidugi subjektiivne ja seda ei saa üheselt piiritleda. Võib öelda, et eraisikutel on üldiselt võimalik kõigi regulaarsete arvete maksmist ette planeerida. Kui aga sõbral või lapsel on järsku raha vaja, on loomulik, et oodatakse makse kiiremat laekumist. Ettevõtete puhul on asi märksa keerulisem, sest üldiselt sõltub raha kohalejõudmise kiirusest terve ahel protsesse. Ettevõtja tajub seda teravamalt, kui makse ei liigu pooleteise tunniga teise panka või kui õhtune makse ei jõua hommikul kella üheksaks saajani. On arusaadav, et praegune olukord võib tekitada lihtsalt pahameelt, aga ka reaalseid probleeme, nagu erialaliitude esindajad on Eesti Pangale teada andnud.
Juhud, kus makse teise panka jõudmiseks kulub tööpäeval kauem kui 3–5 tundi, on tegelikult pigem erandid. Siiski jõuab õhtul algatatud makse üsna tihti saajani alles järgmise päeva lõunal. Ka Eesti Pangale saadetud tagasisides kurdetakse kõige enam selle üle, et hommikul tehtud makse jõuab teise panka alles tööpäeva lõpus ja kui makse algatada pärast tööaega ehk pärast kella 17.00 või nädalavahetusel, siis jõuab raha saajani alles järgmise tööpäeva lõunaks.
Pankade tagasisidele ja tehtud proovimaksetele tuginedes saab öelda, et enamik makseid jõuab tööpäeva sees kohale 3–5 tunniga. Seda, et õhtupoole algatatud maksed kipuvad lubatud kella 10 asemel laekuma pigem 12 ajal, kinnitab ka STEP2 arveldustsüklite kasutamise statistika (vt joonis 1). Praegu saadavad pangad päeva esimesse kohustuslikku arveldustsüklisse märksa vähem makseid kui teise. Seda arvestades võiksid pangad otsida võimalusi, kuidas olukorda klientide jaoks parandada. Sama statistika näitab aga positiivset muutust välismaale tehtavates euromaksetes – suurem osa pankadest käsitleb neid samamoodi nagu riigisiseseid makseid ning alates veebruarist liiguvad need varasemast ladusamalt ja kiiremini.
Pankadevaheliste maksete taristu võimaldaks olukorda parandada juba nüüd
Alates veebruarist vastutavad pankadevaheliste jaemaksete, sh nende kiiruse korraldamise eest pangad ise. Kõigil Eestis tegutsevatel pankadel on võimalik teha otsuseid, millega taristu pakutavaid võimalusi parimal moel ära kasutada.
Üleeuroopalisse jaemaksesüsteemi (STEP2) saab makseid saata nii õhtutundidel kui ka nädalavahetusel, sest süsteem on avatud ööpäev läbi. Tööpäeval saab sellega olenevalt arveldustsüklist makse ühest pangast teise saata 45–135 minutiga (vt joonis 1). Samal ajal tuleb aga arvestada sellega, et makse töötlemine pangasisestes süsteemides võtab omakorda teatud aja. STEP2 puhul kehtivad eelkirjeldatud ideaaltingimused siiski ainult otseliikmetele. Nüüdseks on ka selgunud, et sõltuvalt otseliikmest ei ole STEP2 süsteemi kogu võimekus kättesaadav mitte kõigile kaudsetele liikmetele. STEP2-l on 127 otseliiget, kelle kaudu jõuab teenus kaudsete liikmeteni – umbes 4700 makseteenuse pakkujani. Eestis on STEP2 otseliige ainult SEB, ülejäänud pangad on kaudsed liikmed. Eesti pankade osalemisvalikutest tulenevad näiteks tähtajad, mis kehtivad klientidele sama päeva makse tegemisel (vt tabel 1). Eristuvad eelkõige mõned väiksemad pangad, kes ei saa STEP2 kaudse liikmena õhtul tehtud makseid nii välja saata, et need jõuaksid teise panka järgmisel hommikul kell 10. Iga pank saab siiski ise otsustada, kuidas ja kelle kaudu STEP2 süsteemi kasutada.
Kõik Eestis tegutsevad pangad saavad võrdsetel tingimustel kasutada Eesti Panga pankadevahelist kiirmaksete süsteemi TARGET2. Selle abil saavad pangad tööpäevadel kell 8.00–19.00 teha omavahelisi suurmakseid ja vajaduse korral ka kliendimakseid. Pangale kehtib ühe makse eest tasu 80 senti ja makse jõuab teise panka umbes 5 minutiga. Nii saavad väiksemad pangad jaemaksete turul konkurentsi tasakaalustada ja pakkuda oma klientidele kiiremaid arveldusvõimalusi ajakriitilisemate maksete tegemiseks.
Praegu saavad pangakliendid ajakriitilisi pankadevahelisi makseid teha nii Eesti kui ka Euroopa piires kiirmakseteenusega, mida saab kasutada üheksas Eesti pangas (vt tabel 2). Teenuse hind jääb 3 ja 50 euro vahele, mis ei toeta kindlasti teenuse laialdast kasutamist. Küll aga võib see olla hea lahendus neile ettevõtetele ja inimestele, kellel on vaja võimalikult ruttu makse ühest pangast teise saata ja kelle jaoks on kiire teenus olulisem kui teenuse eest küsitav tasu. Eraisikutele võib peale tavamakse soovitada mobiilimakset, mis võimaldab makseid ühest pangast teise teha reaalajas ja ööpäev läbi. Eriti mugav on see väiksemate maksete puhul, näiteks lapsele taskuraha ülekandmisel. Eestis toimib see teenus juba alates 2004. aastast, ent ainult kahe suurema panga vahel. Laialdast kasutust see leidnud ei ole.
Kiiremate pankadevaheliste maksete turuletoomine oleneb pankadest
Kiiremate pankadevaheliste maksete jaoks on vaja ühelt poolt pankade koostööd ja tahet ning teisalt klientide nõudlust. Kuna Eestis tegutsevate pankade emapangad suudavad näiteks Rootsis oma klientidele mugavalt kiireid makseid pakkuda, tekib küsimus, kas ja kuidas oleks võimalik seda teha ka Eestis. Rootsis tõid pangad (sh Swedbank, SEB, Danske Bank ja Nordea) 2012. aasta lõpus üheskoos edukalt turule reaalajas toimiva mobiilimakse teenuse (SWISH), millel on praeguseks üle 1,2 miljoni aktiivse kasutaja. Sellega on võimalik üle kanda korraga kuni 150 000 Rootsi krooni (umbes 9600 eurot) ning lisada maksele ka selgitus. Rootsis oli teenuse turuletoomise üks argument see, et taoline teenus aitab liikuda sularahalt kontoraha kasutamise suunas. Ka Eestis tegutsevad pangad soovivad vähendada sularaha osakaalu, aga selle saavutamiseks tõstetakse pigem sularahakasutuse teenustasusid.
Eesti Pank peab pankadevaheliste arvelduste kiirust oluliseks, sest see võimaldab ettevõtetel kiiremini tehinguid sooritada, millel omakorda on kokkuvõttes positiivne mõju kogu majandusele. Seetõttu otsime koos kommertspankade ja STEP2-ga võimalusi Eesti jaemaksete arvelduskiiruse suurendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks. Huvi selle vastu on üles näidanud ka pangad ning küsitluste järgi teame, et vähemalt poolte pangaklientide jaoks on oluline, et makse jõuaks kohale paari tunni jooksul. Seega on põhjust olla optimistlik. Maksete valdkonna areng laiemalt on olnud väga kiire ning ka raha pankadevaheline liikumine Eestis ei saa jääda liiga aeglaseks. Avalikud arutelud eri osapoolte vahel aitavad raha liikumiskiiruse suurenemisele kindlasti kaasa.
Tabel 1. Sama päeva makse tegemise viimased tähtajad (allikas: pankade kodulehed)
Tabel 2. Kiirmakseid pakkuvate pankade võrdlus (allikas: pankade hinnakirjad)
Joonis 1. STEP2 arveldustsüklite kasutamine riigisiseste maksete tegemisel (allikas:
Eesti Pank ja EBA Clearing)
