Erakonnad ragistavad eelarve pärast
“See kuulub fantastika valdkonda,” ütles reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi BNS-ile.
Mõõdukate analüütikutel on näiliselt hoopis teised ja erinevalt tõlgendatavad alusandmed eelarve võimalike tulude hindamiseks, ironiseeris Ligi.
Mõõdukast rahanduskomisjoni liige Rein Järvelill selgitas, et tuluprognoosi suurendamiseks annab alust tänavuse eelarve tegelik laekumine, mis on hinnanguliselt kuni pool miljardit krooni enam kui eelarves plaanitud.
Kui arvesse võtta tegelik laekumine ja tuleva aasta eelarvest maha arvata erakorraline 700 miljoni kroonine tulu Hüvitusfondist, tuleb eelarve kasv selle aastaga võrreldes alla kaheksa protsendi, selgitas Järvelill.
Järvelill möönis siiski maailmamajanduse jahenemise mõju Eestile, mille taustal tuleks eelarve mahu suurendamisesse ettevaatlikult suhtuda. “Aga kärpimise vajadust me ei näe, kuna rahandusministeeriumi tuluprognoos on väga konservatiivne,” märkis ta.
Isamaaliitu kuuluv rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson märkis, et eelarve suurendamise suunas ei saa mingil juhul minna, pigem tuleb üle vaadata võimalused seda kärpida.
Ühe võimalusena nimetas Jürgenson Kunstimuuseumi ehituse aasta võrra edasilükkamist. “See 50 miljonit krooni, mida hasartmängumaksust muuseumi jaoks oodatakse, kuluks eelarves mujalgi ära,” nentis Jürgenson. Tema sõnul on hasartmängumaksu tõstmine seni üldse küsimärgi all.
Kunstimuuseumi ehitamine on Reformierakonna valijatele välja käidud lubadus. Jürgen Ligi sõnul on Kunstimuuseumi problemaatika arutluse objekt, selles küsimuses on tema teatel ka erakonna sees risti vastukäivaid seisukohti.
Jürgenson märkis, et eelarvet on paisutanud kaitsekulutuste kasv.
Ligi sõnul on see aga rahvusvaheline kohustus, millest ei saa taganeda. “Kuigi ma pole sellest põrmugi vaimustatud,” tõdes ta.
Nii Jürgenson kui Ligi tunnistasid vajadust eelarve kulud ja tulud vähendamise suunas üle vaadata. Ligi hinnangul peaks seda tegema valitsus kui eelarve-eelnõu algataja ja see pole riigikogu ülesanne.
Jürgensoni hinnangul on metoodika küsimus, kas vaadata esmalt üle tuluprognoos ja selle järgi paika panna kulud või vastupidi. Samas ei välistanud ta, et kõik jääb siiski nii, nagu on — eelarve ei kahane ega kasva ka riigikogu vaidlustes.
“Analüütikud räägivad kõikide kasvude peatamisest, ent see on paraku võimatu,” tunnistas Jürgenson. “Ükski poliitik ei saa ju välja öelda, et õpetajate palk ei tõuse, politseinike palk ei tõuse.”
Poliitikud leidsid, et kompromisse saavutada on võimalik vaid juhul, kui selleks on tahtmist. “Kõigil on ju otsesed või kaudsed huvilised taga ja lubadused on kõva häälega välja käidud,” tõdes Jürgenson.
Ainuke lootus praegu esitatud riskantse mahuga eelarve juures on Jürgensoni hinnangul see, kui paika peab osade analüütikute prognoos, et maailmamajandus hakkab taas kasvama 2002. aasta alguses. Kui see juhtub alles 2003. aastal, on asi hull, märkis ta.
“Tagasihoidlikult öeldes tuleb olla väga ettevaatlik, tuleb tunnistada, et riskiaste on praegu tuntav,” möönis Jürgenson.
Ligi rääkis, et eelarve kärpimise plaan kindlasti tuleb, kuid kui suur see on ja kust seda tehakse, on praegu veel vara öelda.
Küsimusele, miks riigikogu rahanduskomisjoni liikmed samadele asjaoludele varem valitsuse tähelepanu ei juhtinud, vastasid Ligi ja Jürgenson, et tõsised ohumärgid ilmnesid alles pärast 11. septembri katastroofi USA-s.
Samas tunnistasid mõlemad, et kolmikliidu sisest vindumist on kogu eelarvevaidluse ajal olnud ja kõigi positsioonid olid teada. Jürgenson tuletas meelde, et veel augustis rääkisid näiteks mõõdukad kahe miljardi kroonisest käibelaenust, nüüd on see mõte ilmselt maha maetud.
Ligi märkis, et minister Siim Kallas juhtis pidevalt valitsuse liikmete tähelepanu võimalikele ohtudele, ent tema peab lähtuma kõigi valitsuse liikmete arvamustest ega saa olla solist.
Valitsus esitas riigikogule kolmapäeval 2002. aasta riigieelarve eelnõu, mille mahuks on kavandatud 33,45 miljardit krooni ehk 12,3 protsenti enam kui tänavu. See tugineb 8,8-protsendilisel majanduse nominaalkasvu prognoosil, millest SKP kasv moodustab viis ja THI kasv 3,8 protsenti.
Kui varem on riigikogu võimuliit võidelnud peamiselt opositsiooniga eelarve mahu kasvatamise ja kulude ümberjagamise vastu, siis tänavu on teravnenud võitlus iga kolmikliidu erakonna prioriteetide elluviimiseks. Ka opositsioon näeb erinevalt varasematest aastatest eelarves õhku, mida annaks välja lasta.
Eelarve ülioptimistlikku tuluprognoosi on teravalt arvustanud enamik analüütikuid ja Eesti Pank. Ka peaminister Mart Laar lubas riigikogule, et valitsus on valmis vajadusel arengueelarveks nimetatud projekti tulud ja kulud üle vaatama, kuid praegu pole seda tarvis.
