Erametsaliidu juht: oleme valmis jahipidamist keelama
Maaomanikud on valmis kuni uue jahiseaduse jõustumiseni keelustama jahipidamise oma maal, sõnas erametsaliidu värske juht Taavi Ehrpais lühiintervjuus Delfile.
Ütlesite erametsaliidu juhiks saades, et te poleks liidu juhi kohale kandideerinud, kui maaomanikele vastuvõetav jahiseadus oleks juba vastu võetud. Milliseid põhilisi muutusi maaomanikud uuelt seaduselt ootavad?
Maaomanikud ootavad uuelt seaduselt eelkõige, et jahimees oleks kohustatud maaomanikuga suhtlema. Samuti seda, et sõraliste arvukuse optimaalse taseme määramisel, oleks maaomanikel õigus kaasa rääkida läbi maakondlike jahindusnõukogude.
Jahimehed on öelnud, et uus seadus võib jahil käimise muuta luksuskaubaks, mida tavainimesed endale enam lubada ei saa. Mida sellest arvate?
Kui ulukite arvukus hoitakse tasemel, kus ulukikahjustused on talutavad võib jaht muutuda hoopis odavamaks, sest täna makstavat tasu nad riigile enam maksma ei pea. Maaomanikule oleks kõige parem, kui tema maal peaks jahti just kohalik maamees, kes peab tema varal silma peal ka siis, kui põdrajaht on lõppenud. Maaomanike eesmärk ei ole jahti piirata, ega jahipidamisest teenida.
Kutsute ka erametsaliidu kaudu maaomanikke üles keelustama jahipidamise oma maal, kuni omanike huve arvestava jahiseaduse jõustumiseni. Eelmisel suvel jäi nn streik ära. Kas sel korral läheb teisiti ja millised võiksid selle tagajärjed olla?
See on tõesti äärmuslik meetod ja isiklikult loodan siiralt, et sügiseseks põdrajahiks saame selle piirangu tühistada, kuid nagu meie üldkoosolek otsustas, kehtib piirang kuni seaduse vastuvõtmiseni.
Milliseid teisi erametsaomanikele olulisi probleeme te veel välja tooksite.
Erametsaomanikele teeb muidugi veelgi rohkem muret roheterrorism, mis kaasneb igasuguste majanduspiirangute seadmisega eraomandile ilma kompenseerimiseta. Siingi ei ole mitte peamiseks probleemiks kompensatsiooni puudumine, vaid just see, et võtame ohjeldamatute piirangute seadmisega maainimeselt töö ja leiva.
