Erametsaliit: Eestis kaitstakse loodust metsaomanike arvelt

 (9)

Inimese jälg
See pilt pole üldsegi mitte teemal, kuidas varsti Eestist mets otsa saab (sest ta ei saa). Mõtlesin hoopis sellele, et miks on kurb vaadata lageraielanki, mis peagi taasmetsastatakse ja muutubki taas metsaks, samas kui taastumatute loodusvarade plastmassiks sünteesimine ja kõik sellele järgnev on tööstus nagu ikka ja erilist emotsiooni esile ei kutsu. Võib-olla alles siis tulevad emotsioonid, kui kileräbalad meile metsa alt vastu vaatavad. Tegelikult võiks tarbida vähem ja võtta sealt, kuhu kasvab asemele uus. Ja võtta nii, et jääks nii võtjale kui loodusele. Lihtne ja keeruline.Foto: Arno Mikkor

Kevadel aprillist-maini said metsaomanikud taotleda Natura 2000 võrgustikus oleva erametsamaa eest saamata jääva tulu hüvitist - 2018. aastaks oli eelarves 4,32 miljonit eurot. Hüvitatakse tulu, mis jääb looduskaitsepiirangute tõttu saamata Natura 2000 alal või sellisel väljaspool Natura võrgustikku asuval erametsamaal, kus kehtib sihtkaitsevööndi režiim.

2018. aastal esitati SA Erametsakeskuse andmetel üle 5000 taotluse, mahus 66 360 ha, millest 16 125,60 ha asub sihtkaitsevööndites. Rahaliselt tähendab see, et kokku taotleti 4 787 880 eurot.

„Alates eelmisest aastast on positiivne see, et hüvitist hakati maksma ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvate sihtkaitsevööndite korral. Kuid nördima paneb see, et eelmisel aastal vähendati umbes kolmveerandil hüvitise saajatest summat, kuna raha ei ole piisavalt, ning sama kordub ka selle aasta taotlustega," kommenteeris erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Peamiselt EL vahenditest makstava hüvitise määr piiranguvööndi metsades on 60 €/ha, kuid tegelikkuses maksti 2017. aasta eest välja vähem kui 54 €/ha ja 2018. aastal jääb see summa esialgsetel andmetel veelgi väiksemaks. Kokku jäi 2017 aastal Natura hüvitiste rahast puudu üle 304 000 euro ja seetõttu vähendati rohkem kui 4000 taotlejale väljamakstavat summat. 2018. aastal on puudu juba 486 000 eurot. Lisaks arvestab riik füüsilisest isikust taotlejate hüvitiselt ka tulumaksu ehk metsaomanikuni jõudev summa on veelgi väiksem. Euroopa Liit on eraldanud raha hüvitiste maksmiseks, kuid riik otsustas mõni aasta tagasi hakata selle arvelt ka riigieelarvet täitma.

Lisaks kohtleb riik senimaani ebavõrdselt neid metsaomanikke, kelle mets on piiranguvööndis, kuid ei asu Natura alal. Nendele ei maksta midagi, kuigi piiranguid peavad nad taluma samamoodi. Sellist metsa on meil umbes 13 600 ha, mis tähendaks aastas ligikaudu 800 000 eurot hüvitisi, kui võtta aluseks olemasolev piiranguvööndi rahastusmäär. Samal ajal tuleb teateid üha uute kaitsealade rajamisest seniste majandusmetsade asemele. Näiteks sai aprilli alguses lugeda uudist, et Saaremaal tahetakse võtta kaitse alla 88 ha teoreetiliselt kassikakule sobivat metsa. Samas pole sealkandis juba 15 aastat registreeritud ühtegi kassikaku edukat pesitsust.

Loe veel

„Riik ei suuda täita juba võetud kohustusi, kuid samal ajal planeerib üha uusi kaitsealasid. Keskkonnakaitse on oluline ning vajalik, kuid riik ei tohiks võtta katteta kohustusi ja kaitsta loodust metsaomaniku arvelt," lisas Mikk Link.

Erametsaliit on seisukohal, et kõikide looduskaitsepiirangute seadmisel tuleb selgeks teha nendega kaasnevad kohustused. Kui riik ei suuda oma kohustusi täita, siis piiranguid seada ei tohi või tuleb kuskil selle võrra piiranguid vähendada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare