Erametsaliit võttis Rainer Vakra numbritega vassimise eest vahele: keskkonnakomisjoni esimees, palun selgitage!

 (38)
Lisatud Vakra kommentaar
Rainer Vakra
Rainer VakraFoto: Madis Veltman

Tänases Postimehe artiklis ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, et mullu langetati Eestis 12 miljonit tihumeetrit metsa. Erametsaliit tuletab meelde, et statistikat eelmise aasta raiemahtude kohta pole veel väljastatud. Raiemahtude arvestust pidav Keskkonnaagentuur kinnitas samuti, et Vakra number on väljamõeldis.

"Vakrale on ka teada, et tulevikus ei tohiks raiemaht ületada 10 miljonit tihumeetrit aastas ning lõpetuseks nendib riigikogulane, et metsanduse arengukava peamine teema saab olema raiemaht," ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

"Erametsaliit on siiralt üllatunud, et üks inimene Eestis juba teab infot, mida isegi nende andmete kokkupanijad veel ei tea. Võtsime hommikul, pärast Postimehes avaldatud uudise lugemist, esimese asjana ühendust Keskkonnaagentuuriga ja küsisime, kas raiemahu andmed on juba kokku saadud. Vastus oli eitav!"

Erametsaliit soovib saada selgitust, millistele andmetele tugineb Rainer Vakra arvamus eelmise aasta raiemahu kohta. "Olles ise mitmeid kordi rõhutanud, kui oluline on täpsetele andmetele tuginemine, ei tohiks keskkonnakomisjoni esimees endale lubada spekulatsioone," ütles Link.

"Samuti on arusaamatu kuulda, et enne veel, kui on jõutud hakata koostama järgmise metsanduse arengukava lähteülesannet, teab keskkonnakomisjoni esimees nii uue arengukava peamist probleemi kui ka seda, milline on lahendus. Milleks on vaja kokku kutsuda töörühmasid ja läbi viia uuringuid, kui kõik see teadmine on juba ühes isikus olemas? Hoiaksime kokku ohtralt ametnike aega ja riigi raha, sest keskkonnakomisjoni esimees teab!" sõnas ta.

Hoiaksime kokku ohtralt ametnike aega ja riigi raha, sest keskkonnakomisjoni esimees teab!

Keskkonnaagentuur Vakraga kihla ei vea: õiged numbrid saabuvad 12. aprillil

Keskkonnaagentuuri pressiesindaja sõnul ajab Vakra siiski umbluud. "Keskkonnaagentuuril on viimased numbrid raiemahtude kohta aastast 2016, eelmise aasta numbreid ei ole veel koos ja eksperthinnang valmib alles 12. aprilliks," täpsustas ta.

Jaiho sõnul võttis Keskkonnaagentuur ise Vakraga hommikul ühendust, et uurida andmete päritolu kohta. "Nüüd pool tundi tagasi saatis Vakra meile kirja, et arv on hinnanguline ja kujundatud raielubade väljastamise järgi." Vakra oli olnud enesekindel ning valmis kihla vedama, et ka õige statitika kinnitab tema 12 miljoni tihumeetri teooriat.

"Meie maja spetsialistid sellega ei nõustu. Nende esialgne hinnang või pakkumine oleks pigem 11 miljoni tihumeetri lähedale. Tähendab, me ei saa kinnitada, et Vakra väljaöeldud number on vale, sest statistikat veel ei ole, kuid ebaõiget numbrit ei tohiks faktina välja öelda," sõnas Jahilo.

Vakra: raiemaht võiks olla ühiskondlikult kokkulepitud 10 miljonit tihumeetrit aastas

Kui 2016. aasta metsa raie eksperthinnang oli 11,3 miljonit tihumeetrit siis arvestades kui palju võeti eelmisel aastal raielubasid ja mis on keskmine nende realiseetimise protsent varasematel aastatel, siis selgub, et 2017. aasta raiemaht ulatub tõepoolest ligikaudu 12 miljoni tihumeetri juurde.

ÜRO Durbani kliimakokkulepe järgi tohib Eesti aastane raiemaht olla aastatel 2010-2020 keskmiselt kuni 9,7 miljonit tihumeetrit ja ületava koguse puhul tuleb hakata ostma CO2 kvoote.

Lisaks on Euroopa Liidu keskkonnaministrite nõukogus vastuvõetud määruse järgi Eestil aastane raiemaht u 10 miljonit tihu. Ka seda on võimalik teataval määral kompenseerida CO2 kvootide ostuga ja tootmisega, mis süsinikku seob, ent seda vaid piiratud ulatuses ja tingimustel. Euroopa Parlament hääletab seda 17. aprillil. Määrus jõustub juba mais.

Lisaks on analoogne näide põlevkivisektorist, kus on ühiskondlikult kokku lepitud ja riigikogu poolt heaks kiidetud, et maksimum kaevadusmääraks on 20 miljonit tonni aastas. Samasugust ühiskondlikku kokkulepet vajab hädasti ka metsandussektor. Ja minu hinnagul võiks see olla tõesti 10 miljoni tihumeetri juures aastas.

Tuletan meelde, et teatud organisatsioonid (sealhulgas Erametsa Liit) seisid vastu ka mullu riigikogus vastu võetud metsaseadusele, mis ei luba majandatavates metsades rohkem raiuda kui juurde kasvab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare