Erametsamehed investeerisid kaks miljonit krooni
“Tänu metsatööstusettevõtetele sai see projekt teoks,” ütles Erametsamajandamise Ühistu juhataja Toomas Krevald.
Projektiga kummutavad metsatööstusettevõtted Krevaldi sõnul arusaamise, et nad on vaid metsast võtjad.
Neljapäeval saabusid viis kasvuhoonet Eestisse ja üles pannakse need Järvamaale. Kevadel tehakse külv ja esimesed istikud valmivad 2005. aasta kevadel.
Erametsaomanike käes on 1,2 miljonit hektarit metsa, mille uuendamiseks on vaja igal aastal kuni neli miljonit istikut. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab samuti umbes miljonit hektarit metsa, nende iga-aastane vajadus on kuni 12 miljonit istikut.
“Mul on hea meel, et tuleb juurde kasvatajaid ja turul tekib konkurents. Oleme aastaid oodanud kedagi, kes kasvataks suuremas koguses istikuid,” ütles RMK taimlamajanduse osakonna juhataja Esko Krinal.
RMK-l võib järgmisel aastal jääda pärast oma vajadust üle umbes 1,4 miljonit kuuseistikut. Aastal 2005 võib see olla aga juba 5–6 miljonit taime, mida plaanitakse turustada erametsa omanikele ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade metsastamiseks.
Krinali sõnul on vaba pinda, kuhu metsa istuda, Eestis veel piisavalt. Aastal 2005 peaksid käiku minema Euroopa Liidu (EL) metsastamistoetused ja siis peaks istikute vajadus kasvama 25–30 miljonini aastas. Paljud metsaomanikud, kes praegu ei istuta, ootavad EL-i toetusraha.
EL-toetusega lagedate alade metsastamine võtab Krinali hinnangul aega umbes 5 aastat ja siis langeb istikute aastavajadus uuesti 15-20 miljoni peale.
“Järgmise 2-3 aasta pärast võib tekkida aga istikute ületootmine. Männiistikuid pakuti juba eelmisel aastal rohkem, kui osta sooviti,” ütles ütles AS Eesti Metsataim tegevdirektor Tõnu Reim ja lisas, et kuuseistikuid oli puudu ja neid toodi sisse.
Viimastel aastatel on mõne puuliigi taimedest puudus olnud, mõnel aastal on puudu kuuse-, teisel männitaimedest. Praegu pakutakse istikuid nii potitaimedena kui ka paljasjuursetena.
