Erastamisagentuuri eksjuht mõisteti Euroopas õigeks
Erastamisagentuuri eksjuht Jaak Liivik mõisteti 2004. aastal kuueks kuuks vangi süüdimõistetuna ametialastes kuritegudes. Süüdistuse järgi võttis Liivik riigile kohustuse hüvitada kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida Eesti Raudtee võib saada viie Vene päritolu veduri edasimüümisel või rentimisel. Lisaks võttis ta kohustuse hoida selleks 50 miljonit krooni kuni seitse aastat riigi pangakontol. Peale vangistuse sai Liivik ka rahalise karistuse: ta pidi maksma riigile ligi 1,4 miljonit krooni tekitatud kahju eest. Süüdistuse järgi ohustas Liivik ebaseaduslike kohustuste võtmisega riigi vara säilimist ning diskrediteeris riigi mainet.
Liivik kaebas kohtuotsuse edasi ning täna ilmus Euroopa inimõiguste kohtu lahend, milles kohus leidis ühehäälselt, et Eesti vabariik on Jaak Liiviku süüdimõistmisel rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni. Nimelt ei tohi selle konventsiooni kohaselt kedagi tunnistada süüdi kuriteos — teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel ei olnud kuritegu.
Euroopa inimõiguste kohus tuvastas, et Jaak Liiviku süüdimõistmisel kasutati ebamääraseid ja ebaselgeid õiguslikke konstruktsioone (s.h. viitamine nn. üldisele õigustundele), mis ei ole kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega ning et Jaak Liivik on valesti süüdi mõistetud. Muuhulgas viitas kohus ka asjaolule, et Eesti prokuratuur oli varem korduvalt kinnitanud Jaak Liiviku tegevuse seaduslikkust seoses Eesti Raudtee erastamisega, kuid prokuratuur muutis mõne päevaga radikaalselt oma varasemat positsiooni, mis ei ole samuti kooskõlas õigusliku selguse ja ettenähtavuse printsiibiga.
Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Eesti Vabariigilt välja 5000 eurot ehk ligi 77 500 krooni Jaak Liivikule tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ja 9000 eurot ehk ligi 139 500 kroonikohtukulude katteks.
Euroopa inimõiguste kohtu lahend on aluseks ka kohtuasja ümbervaatamisele Eesti vabariigis.
