Erik Sakkov: Tallinn peab juba praegu mõtlema metroo rajamisele lennujaamast kesklinna suunas

 (50)
Erik Sakkov: Tallinn peab juba praegu mõtlema metroo rajamisele lennujaamast kesklinna suunas
Tallinna lennujaama juhitakse praegu uhkest Stalini aegsest hoonest praeguse uue terminali kõrval.Rene Suurkaev

Esmaspäevast Tallinna Lennujaama juhatuses tööle asunud Sakkov kavatseb lennujaama muuta kihavaks ärikeskuseks, kuhu tulevad lennukid ka Hiinast.

 •• Kui te juhtisite Tallinna Sadama turundust, sõitsid lätlased Tallinna sadama kaudu Soome ja Rootsi. Kas te suudate nüüd panna lätlased Tallinna kaudu maailma lendama?

Tänapäeval pakub lendamiseks lahendusi interneti otsingumootor ja tavaliselt valib igaüks selle esimese, kõige odavama pakkumise. Rahvustundel ja kodumaiste toodete eelistamisel pole selles äris enam kohta. Kindlasti sõidavad lätlased Tallinna kaudu maailma, kui see on neile soodne.

•• Teie „Valges Raamatus” rokkansamblist Pantokraator leidub üks ettekuulutuslik stseen, kus te hääletate Pärnus lennukile, et lennata Tartusse. Tundub võimatu ülesandena, kuid see õnnestus. Kas Tallinna lennujaama turundamine on sama raske ülesanne?

Tallinna lennujaama turundamine saab olema keerulisem. Lennujaam on täpselt samas seisus nagu kogu Eesti elu meie ümber. Ma julgesin sellele kohale kandideerida üksnes põhjusel, et Tallinna sadamas oli sarnane äri ja ma kujutan üldjoones ette, mida peab tegema.

Lennujaama sisemine olukord on hea. Siin töötavad selge silmavaatega tublid inimesed, otsused on olnud mõistlikud ning pole olnud mõttetut laristamist.

Osa tulevikust sõltub üldise majandusolukorra paranemisest, teine osa aga tegudest, et lennujaam oleks Eesti inimestele ning Eestit külastavatele turistidele tõepoolest hea ja tõhus abimees.

•• Tallinna lennujaamast on kujunenud selline kõrvaline väike lennujaamake, kuhu on otseühenduste vähesuse tõttu suhteliselt raske sattuda?

Minu kõige esimene ülesanne on leida lahendus, et Tallinnast oleks võimalik otse lennata suurtesse linnadesse ja ümberistumisjaamadesse Euroopas.

•• Miks me asume sellisel tupikteel?

Eestimaa on väike. Eestlaste lennumurede lahendamisele mõtleb ennekõike meie oma lennufirma, teised vaid toovad oma liinidele Tallinnast reisijaid ette.

Kui lennufirma avab liini Tallinna, siis saab ta seda teha põhiliselt Eestisse sissetoodavatele turistidele lootes. Eestlasi on ju nii vähe. Kui me annaks igale Eesti elanikule käsu vähemalt korra aastas lennata, siis see annaks aastas vaid 1,4 miljonit reisijat, mida pole palju. Sellepärast peame igati aitama kaasa, et Eesti riiki välismaal müüa. Majanduskriisi ajal on kõik omal nahal kärpimist tundnud, enam ei käida kallitel puhkusereisidel ja komandeeringus. Konverentsiturism kiratseb. Kui mõni Tallinna liin tootis seetõttu mõnele lennufirmale kahjumit, siis see pandi lihtsalt kinni.

•• Mida te kavatsete teha?

Meid ootab ees puhas ja rutiinne müügitöö. Tuleb minna nende juurde, kes siin on liine sulgenud, ja nende juurde, kes pole veel avanud, maha istuda ja rääkida.

•• Kuidas te kavatsete Tallinna müüa, kui suured ristluslaevad ei leia mahti peatuda pikemaks kui vaid üheks päevaks? Kas keegi ostab siia lennupileti, et vaadata viis tundi vanalinna?

Need on kaks ise asja. Kruiisilaev jääb Tallinna ööseks siis, kui Tallinn suudab ärimehi inspireerida näiteks Tallinna tivolit avama. Lennukiga saabuv turist on ettevõtlusele kõvasti kasulikum kui ristluslaeva turist, sest tema ööbib siin. Tallinna tuleb müüa täpselt samuti, nagu müüakse Prahat või Amsterdami: tulge meile, sest meil on kaunis linn, kus on palju huvitavaid asju teha.

Kui suur välisvedaja avab liini, siis nemad on nii võimsad, et suudavad massiivset kampaaniat teha ja Eesti ning Tallinna paljude oma klientideni viia. Kuid Estonian Air on liiga väike, et välisturgudel samaväärsega vastata.

•• Kas ma saan õigesti aru, et lennujaam ja rahvuslik lennukompanii on nii tugevas vastastikkuses sõltuvuses, et kumbki pole suuteline eraldi edukalt toime tulema?

See on tõesti nii. Sellepärast oleme väga huvitatud, et Estonian Airil läheks hästi, et nad julgeksid riskida ja uusi liine avada. Soovime sellele igati kaasa aidata.

•• SAS ja Estonian Air tõrjusid alles hiljaaegu kuulujutte, et SAS eelistab airBalticut ja soovib Estonian Airi kadumist. Nüüd ei kuulu airBaltic enam SAS-ile, kuid Eesti bussifirmad on hakanud müüma tallinlastele Riia lennujaama, selle asemel, et müüa riialastele Tallinna. Kas see pole ikka liiga kriitiline ja riskantne asuda praegu Tallinna lennujaama turundama?

Loe veel

Tallinna lennujaam veab välja ainult koostöös lennufirmadega, sest lennujaam ju ise ei lenda. AirBaltic on Tallinna lennujaamale samasugune klient nagu Estonian Air. Nad annavad meile väga palju tööd. Kuid üks on selge: kui meil oleks lätlastega üks ja ühine lennufirma, siis oleks üsna loogiline Tallinnast ära lennata põhiliselt Riia kaudu. Kusagil istub Eesti reisija ümber nagunii, aga olgu neid kohti ja võimalusi eestlastele ikka võimalikult palju!

•• Kui võimalikuna  paistab mõne suure Aasia lennuliini toomine Tallinna, et siit edasi Euroopa linnadesse lennata? Kas niimoodi saaks tekitada Tallinnast lähtuvaid uusi otselende?

Transiitreisijaid on Tallinnas praegu tõepoolest vähe. Võib juhtuda, et mõni suur lennufirma valib Tallinna välja. Et see juhtuks, on vaja käia kohapeal ja messidel Tallinna võimalusi tutvustamas. Sest kõik võimalused transiitreisijate teenindamiseks on olemas. Tegemist on samasuguse tööga, mida ma omal ajal tegin toomaks Tallinna ristluslaevu.

Eesti müümise põhiline trikk seisneb selles, et oma vestluskaaslane lõpuks Eestisse meelitada. Kui see inimene Eestis juba on, siis enamasti soovib ta tagasi tulla. Mina nimetan seda kliendi inspireerimiseks. Tõsisemad otsused tulevad seejärel. Kui idee meeldib, siis liin avatakse kaunis ruttu.

•• Vanalinn ammendab ennast ju loetud tundidega.

Ma olen teinud oodatavatele äripartneritele sadu ekskursioone Tallinna vanalinna. Mul on sõltuvalt inimesest oma teekond, ma tean, mida rääkida ja millises erilises kohas lõunat pakkuda. Aga ega vanalinn ei ole veel kogu Eesti. Tegelikult teevad nii kruiisifirmad kui ka lennufirmad oma esimese tutvuse Tallinnaga hoopis kaardi ja joonlaua abil. Lennuki omanik tahab, et lennuk kogu aeg lendaks, et lennuk oleks täis ja võimalikult kalli hinnaga. Reisija tahab lennata võimalikult otse ja võimalikult odavalt. Inimene valib lendamise oma rahakoti järgi.

Kuid lisaks on olemas kaubaveo operatsioonid, mis on hea uudisena Tallinnas viimastel kuudel kõvasti kasvanud. Lennukiga veetakse kallist kaupa, mis näitab, et me oleme hakanud taas tarbima ja eksportima, samuti käib kaupade transiit.

•• Kuidas Tallinna lendamisele ikkagi suuremat hoogu sisse saada?

Edu on võimalik saavutada üksnes meeletu aktiivsusega. Tuleb käia ja teha päevast päeva ühte ja sama asja. Ei tohi panna asju samale kaardile. Kui ühe firmaga ei õnnestu, tuleb minna teise juurde. Suure pingutuse ja paraja vedamise tulemusena on võimalik Tallinna saada ka odavlennufirmasid ja isegi üle ookeani lende Ameerikasse.

•• Kas Tallinna vanalinn ei hakka oma olemasoluga meie turismiäri juba pärssima, sest ta tundub olevat ainukene, millele panustatakse?

See pole kindlasti nii. Inimestele meeldib Tallinn, kui nendega siin just mingisugust pahandust ei juhtu. Kuid lennujaamas saame me reisijatele tutvustada kogu ülejäänud Eestimaad, maaturismi, inspireerida neid Tallinnast kaugemale minema. Tore oleks, kui turist lendaks Tallinnast ka Tartusse või Saaremaale. Ta võiks leida lennujaamast või lennujaama veebist viite näiteks Soomaale ja juhatuse, kuidas sinna reisida. Turistidele Eesti enamasti meeldib ja nad tulevad siia meelsasti tagasi. Suurem küsimus on, kuidas turistide käest raha kätte saada.

•• Kuidas raha teenida?

Lennunduses on toimunud suured muutused. Lennufirmad on hinnatundlikud ja lennujaamal puuduvad võimalused senise lennundustulu baasi säilitamiseks.  

Peame suurendama muid tulusid lennujaamas. Ma ei saa seda teha olemasolevate klientide tühjaks väänamisega, vaid uute teenuste, toodete ja lõbustuste abil. See on keeruline ülesanne, sest me ei saa konkurentsi suurendamisega kahjustada ka neid ettevõtteid, kes praegu lennujaamas oma tooteid müüvad ja teenuseid pakuvad. Kui varem oli lennujaam kaupmeestele ihaldatud koht, siis nüüd on reisijate arv langenud ja soovijaid vähem.

•• Maailma lennujaamad on niipalju suured, et ainuüksi kaupluste rivi üle vaatamine võib täita kogu lendude vahelise aja. Mida te siis kavatsete Tallinna lennujaama ootesaalides juurde pakkuda?

Me tahame Tallinnas minna suurte lennujaamadega sama teed. Lennujaam peab muutuma omalaadseks kaubanduskeskuseks. Juurde on võimalik võtta reisitarbeid või lastekaupu müüv firma, kuid samas on ruumi nii pubile, kasiinole kui ka näiteks a la carte-restoranile. Samas pole meil ka sellist restorani, kust saaks lennukeid vaadata – inimestele ju meeldib lennukeid vaadata! Miks ei võiks ootesaalis olla kõrvuti Eesti oma tootjate Kalevi või Liviko tooted? Kõik ideed on teretulnud.

•• Kõlab hästi…

Eesti ärikontaktidele oleks hea, kui Euroopa suurematest linnadest oleks Tallinna võimalik lennata nii hommikul kui ka õhtul. Selliste suurte ümberistumisjaamade ning ärikeskuste nagu Londoni, Frankfurdi või Amsterdami lennuliin peaks käima iga päev mitu korda. Loodame väga Estonian Airi peale, kuid ka teised lennufirmad  peavad Tallinna küsimuse uuesti oma laua peale arutamiseks tõstma.

Meilgi on laua peal mitmeid pooleli olevaid läbirääkimisi. Mõni protsess võtab aega rohkem, mõni vähem. Me ei ole ühtegi lennuliini lõplikult kaotanud, sest liinide avamise ja sulgemise protsess on pidev, koosnedes pidevatest vestlustest.

•• Millises järjekorras lennujaama elu arenema hakkab?

Sisuliselt asusin oma tööd tegema alles sellel nädalal. Lennunduse küsimustega pean ma ennast alles kurssi viima, kuid

n-ö mittelennundusturundusega on lihtsam pihta hakata ja alustan paralleelselt lennunduse õppimisega sellest.

•• Kas hakkate lennuliinide sõlme lahti harutama lähiriikidest või siis uute ja kaugete partnerite otsimisest?

Plaan on olemas. Kõige esmalt tuleb rääkida olemasolevate klientidega, pakkuda neile ideid ja mõtteid, et nad saaksid oma äri paremini ajada ning julgeksid uute liinide avamisega riskida. Teiseks tuleb ühendust võtta klientidega, kes on siit mingil põhjusel lahkunud. Suured firmad lähtuvad sageli kaudsetest indikatsioonidest, et oma liinide üle otsustada, ja otsesed kasumi-kahjumi numbrid ei pruugi olla esmatähtsad. Tallinnast mingil põhjusel lahkunud kliendid tunnevad meid ning nendega on lihtne teema uuesti üles võtta. Solvumise pärast ei ole siit keegi lahkunud, ikka on põhjus üldises majandusolukorras või lennufirma üldises poliitikas. Kui kohe lahendust ei leia, tuleb partneritele pakkuda uusi ideid, et teemat edasi arendada, olla järjekindel ja inspireerida klienti.

Järgmiseks ringiks on need, kelle kohta on majas teada, et nendega on olnud kontakti ja huvide kompamist. Ja lõpuks tuleb minna rääkima nendega, kes pole meid veel üles leidnud, kuid kellele võiksime olla huvipakkuvad. Sadamas töötades sai kogu aeg niimoodi tehtud: käidud ja räägitud.

See, et siia hakkaksid kunagi lendama suured lennukid Hiinast, on võimalik. See on pikemaajalisem protsess. Selleks peavad inimesed inimestega rääkima. Lennukid ja lennujaamad ei tee äri. Inimesed teevad äri.

Kuid siin on üks nüanss: me peame arvestama, et näiteks mõne uue lennufirma tulek võib juba olemasoleva firma siit ära peletada ja seda me ei taha. Tuleb aru saada, kes on kelle otsene konkurent, ning järgida lennunduse loogikat.

•• Kas Tartu või mõne teise regionaalse lennujaama abil oleks võimalik uusi odavlennufirmasid ligi meelitada?

Tartlastele pole suurt vahet, kas sõita Tallinna või Riiga. Lõunaeestlasele on Riia ikkagi oma – kunagine Liivimaa pealinn. Tartlased on väga õnnelikud, et airBaltic nende juurde lendab.

•• Milline loogika tooks Hiina lennuliinid Tallinna?

Eesti ja Hiina mastaabi vahel, on tohutu. Kui Hiina-ärist mingi pisike tükike saada, toob see siin tööd ja rõõmu sadadele, kui mitte tuhandetele. Hiinast võib tulla igasuguseid huvitavaid asju, nagu näiteks kallite kaupade import Euroopa Liitu. Hiinas elab üle miljardi inimese ning võib arvata, et kord nädalas oleks võimalik sealt üks lennukitäis inimesi siia tuua kas turismiks, äritegemiseks või ümberistumiseks.

•• Kuidas lennujaama ühendus ja seotus Tallinna kesklinnaga arenema peaks?

Olen seda meelt, et lennujaama tuleb ehitada korralik parkimismaja koos kaubanduspindade, trammi-, takso- ja bussiterminalidega. Praegu sõidab siia Mõigu buss.

Tahtmata olla ninatark, arvan, et praegu peaks hakkama tegelema juba Tallinna metroo planeerimisega, sest paarikümne aasta pärast on muu transport nagunii umbes. Ja paarikümne aasta pärast on Tallinnal väga suur lennujaam.

Majandus on hakanud praegu stabiliseeruma ja see peegeldub ka lennujaama argipäevas. Nüüd on vaja hakata tegema tõsist müügitööd.

CV

Erik Sakkov

•• Sündinud 3. novembril 1967

Haridus

•• 2003 EBS EMBA, strateegiline juhtimine

•• Aastal 2007 täiendanud end Oxfordi ülikoolis

Karjäär

•• 2009 novembrist Tallinna Lennujaama juhatuse liige

•• Alates 2008 ettevõtja

(OÜ Tone Tea, OÜ Panto,

OÜ Vikerkasko)

•• 2005–2008 AS-i NT Marine juhatuse esimees

•• 2003–2005 AS-i Green Marine nõukogu liige

•• 1999–2005 AS-i Tallinna Sadam turundusdirektor

•• 1998–1999 AS-i Liviko nõukogu liige

•• 1996–1999 AS-i Eesti Ühispank reklaamidirektor

•• 1995–1996 AS-i Alexela Entertainment peadirektori asetäitja

•• 1993–1995 AS-i IS Music Trading Tartu osakonna juhataja

Lisaks

•• Tallinna ülikooli Arengufondi nõukogu liige, MTÜ Puulaevaselts Vikan liige, Tallinna Kristiine Lionsi klubi liige, Eesti Autorite Ühingu liige

Hobid

•• Helilooming, muusika, kirjandus, kaunid kunstid

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare