Eriolukord üle Eesti: kahe maakonna omavalitsused pöördusid erakorralise abipalvega ministeeriumi poole, aga said eitava vastuse

 (222)
Vallavanem: raha tuleb võtta teiste teenuste arvelt
Eriolukord üle Eesti: kahe maakonna omavalitsused pöördusid erakorralise abipalvega ministeeriumi poole, aga said eitava vastuse
Foto: Raivo Tasso

Harjumaa Omavalitsuste Liit saatis juba märtsikuus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus oli juttu erakorralisest olukorrast maakonna kruusakattega teedel. Täiendava hooldusremondi rahastamiseks pöörduti valitsuse poole, et saada enam kui 450 000 eurot lisaraha. Ministeerium vastas eitavalt. Kruusateedega on suured probleemid kogu Eestis.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatus arutas erakorralist olukorda 14. märtsil. 2017. aasta sügise ja 2018. aasta talve ilmaolud on mõjunud kohalikele kruusakattega teedele laastavalt, lisaks jäi paljudes kohtades halva ilma tõttu sügisene hooldusremont tegemata.

„Kahjustuste lõplik ulatus selgub pärast teede sulamist, kuid juba praegu on ilmne, et kohalikel omavalitsustel tuleb teede nõutava seisundi tagamiseks teha sel kevadel tavapäraste tööde kõrval täiendavaid hooldustöid, mis kahjuks ületavad maakonna omavalitsuste eelarvete võimalusi,” on kirjas liidu pöördumises.

Harjumaa omavalitsuste pöördumisega liitus ka Rapla Omavalitsuste Liit.

Liit palus, et valitsus leiaks täiendavaid rahastamisvõimalusi Harju maakonna omavalitsustele kohalike kruusakattega teede (kogupikkus 1899 km) täiendavasse hooldusremonti 240 eurot kilomeetri kohta ehk kokku 455 760 euro ulatuses.

Ministereerium lisaraha ei anna

Riigikantseleile saadetud kiri saadeti edasi MKM-ile, et nad pöördumisele vastaks. Ministeerium oli küsinud selgitust ma maanteeametilt, et see annaks ülevaate riigi kruusateede seisukorra kohta. Sealt saadi teada, et sarnaselt igale sügisele ja kevadele on kehtestatud mitmetel riigi kruusateedest massipiirangud.

Seotud lood:

„Kuid kuna tegemist on üldise praktikaga, siis ei ole Maanteeameti hinnangul tegemist eriolukorraga. Juhime tähelepanu, et ka kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus kehtestada kohalikul teel ajutised koormuspiirangud, kui raskeliiklus võib teed kahjustada,” kirjutab ministeerium oma eilses vastuses.

Ministeerium hurjutab veel, et kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne ning selle esmane ja peamine rahastamise allikas on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve. Riigi poolt eraldatakse kohalike teede hoiuks toetust vastavalt riigieelarve võimalustele ning järgides õigusaktides sätestatud korda.

Ministeerium lisas oma vastuses, et igal aastal eraldatakse riigieelarvest kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondis toetust kohalike teede hoiuks vastavalt kohalike maanteede ja tänavate pikkusele. Käesoleval aastal eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondis 29,3 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel kohalike teede hoiu toetuseks eraldatavad vahendid on määratud riigi eelarvestrateegias.

MKMi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, kes vastusele alla kirjutas, ütles veel, et 2018. aastal taastati võimalus kohaliku omavalitsuse üksusele eraldada toetust investeeringuteks ka juhtumipõhiselt. 2018. aasta riigieelarve seadusega eraldati MKM-i haldusalale 9 miljonit eurot kohalike teede hoiu juhtumipõhiseks toetuseks. Antud meetmest eraldati sihtotstarbelist investeeringutoetust 27 kohaliku omavalitsuse üksusele ning teiste hulgas said antud meetmest toetust ka Lääne-Harju vald, Saue vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald, Maardu linn, Tallinna linn, kes kuuluvad Harjumaa Omavalitsuste Liitu.

Vallavanem: raha tuleb võtta teiste teenuste arvelt

Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Raasiku vallavanem Andre Sepp ütles Ärilehele, et tal on kahju, et ministeerium sellise seisukoha võttis. Tema sõnul on omavalitsused suhtluses valitsusega pidevalt rääkinud, et kohalike teede remonti ja hooldusesse tuleks rohkem rahalisi vahendeid anda.

“Kahetsusväärne, et sellise vastuse saime. Selge see, et kõik kohalikud omavalitsused on arvestanud riigipoolse rahaga (29,3 miljonit), aga arvestades eriolukorda, mis algas eelmise sügise väga vihmase perioodiga, siis on olukord keeruline. Enamus kruusateid said augustis-septembris viimase hoolduse. Lisame siia ka väga raske talve, kus toimus teede läbikülmumine. Praegu ei ole kahjustusi veel eriti nähagi, need veel avalduvad. Väga erakorraline aasta on kohalikele omavalitsustele,” ütles Sepp.

Ta on teadlik, et kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuste ülesanne. Kuna erakorralist abi ei saa, siis tuleb kriisi lahendada teiste tegevuste arvelt. Kannatavad muud omavalitsuslikud tegevused või võetakse raha tulevase teedeehituse ja -remondi arvelt.

Loe veel

“Vastuses toodi välja, et suheldes maanteeametiga selgus, et on võimalik panna piiranguid teede kasutamisele. Oleme seda kasutanud, aga meie olukord on teine. Kui külasse lähebki vaid üks tee, aga prügiauto peab ju käima, teised ka. Maanteeametil on võimalik kasutada ümbersõite. Omavalitsustel see võimalus paljuski puudub. Teede olukord on ka erinev,” rääkis Sepp.

Sepa sõnul on paratamatu, et ilmastik oma rolli mängib, aga paratamatused ei saa kesta igavesti. “Tänu teedele on üldse elu maal võimalik. Tee on külainimestele peamine teenus. Linnades ja alevikes on olukord teine, aga maapiirkondades on tee number üks hüve.”

Raasiku vallavanem ütleb, et olukorra teeb erakordseks see, et omavalitsused peavad sekkuma. Peavad tagama ajutusi juurdepääse inimeste kodudeni. Eriolukord on see, et tuleb minna appi. Hööveldamise ja muu teedega seonduvaga saavad nad endiselt hakkama.

Muide, kui kohaliku omavalitsuse hallataval teel sõiduk lõhutakse (kehva tee tõttu), siis võib kahjunõudega pöörduda just omavalitsuse poole.

Eile avaldas Delfi fotoloo sellest, kuidas Viljandimaal on kruusateed samuti väga kehvas seisus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare