Euroala tuleva aasta majanduskasvuks prognoosib uuring 0,1% ning Eestile 3,1%, teatas Ernst & Young.

„Kindlasti tuleb järgmise aasta kasvuprognoosi osas jääda ettevaatlikuks, aga kui vaatame tänavust aastat, siis võivad väljavaated olla isegi paremad kui Rahandusministeeriumi poolt augustis pakutud 2,2%. Ka Ernst & Youngi tänavuse aasta prognoos on veidi ülespoole ministeeriumi omaga võrreldes,“ kommenteeris uuringut Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

„Ei tahaks aga kuidagi nõustuda sellega, et riigi eelarve positsioon on nõrgem ja defitsiit suurem ning kestvam kui riigi enda poolt kavandatud. Kassapõhiselt on küll riigieelarve järgmisel aastal väikse defitsiidiga, aga valitsus on võtnud eesmärgiks jõuda mitte üksnes tasakaalu olukorda, aga seadnud eesmärgiks jõuda ülejäägi seisu, selleks, et taastada reservid.

Sellest eesmärgist ei saa ega tohi riigi eelarvestrateegia kavandajad taganeda, ütles Sõerd.

Suurim risk on kriisiriikide poole põhjustatud ebakindlus

Sõerdi sõnul on euroala kriisiriikide poolt põhjustatud ebakindlus suurim risk majanduskasvu väljavaadetele.

"Meie tugevuseks on see, et meie põhiliste ekspordipartnerite väljavaated on paremad kui euroalal keskmiselt, ettevõtjatel jätkub ekspordivõimalusi, riigi investeeringud infrastruktuuri ja veemajandusse jätkuvad ning sisetarbimine stabiilselt kasvab,“ märkis Sõerd.

Eurotsooni raskused mõjutavad selgelt ka Eestit. "Eelkõige väljendub see madalas ekspordinõudluses meie kaupadele ning pankade jätkuvas konservatiivsuses, kuigi end kriisi ajal tõestanud ettevõtetele ja ärimeestele käivad ka pangad ise laenu pakkumas,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

„Kaudse negatiivse mõjuna võib välja tuua kehvemad võimalused välismaal tööd leida, sest ka seal on majandusolukord muutunud keeruliseks, mistõttu väheneb võimalus palk koju tuua ja seda siin kulutada.“

Samas pakub raport välja lahendusi, kuidas peaksid Euroopa ettevõtted muutuma, et antud olukorraga kohaneda. Juba täna on suurenenud huvi Venemaale investeerimise vastu, mis köidab just oma seni jätkuva majanduskasvuga.

„Euroopas ollakse Venemaa ärikliima suhtes ikkagi skeptilised, kuid seda enam on põhjust seda nišši ära kasutada Eesti firmadel. Kindlasti kohtame siin tugevat konkurentsi ennekõike Läti ja Leedu ettevõtete poolt, kes on Venemaa ärikliimaga kohati paremini kursis,“ märkis Ivar Kiigemägi.

Eesti majanduskasvuks prognoositakse 2,3%

Eesti majanduskasvuks prognoosib Eurozone Forecast tänavu 2,3% ja järgmisel aastal 3,1%.

„See ei ole kindlasti võrreldav kriisijärgse 7,6%se majanduskasvuga 2011. aastal, kuid tagab sellegi poolest Eestile eurotsoonis kõige kiiremini kasvava majandusega riigi staatuse,“ lausus Ivar Kiigemägi.

„Kasvu aeglustumine on seotud eelkõige ekspordivõimekusega, mis mullu tõusis ajalooliselt kõrgeimale tasemele, kuid käesoleval ega tuleval aastal ei suudeta seda enam oluliselt kasvatada. Samas ei ole hetkel prognoositud ka olulist ekspordimahtude vähenemist. Lähiaastatel pakuvad Eestile veel teatud puhvrit meie sihtriikide nimekirja tipus olevad eurotsooni mittekuuluvad Rootsi ja Venemaa.“

Ivar Kiigemägi sõnul on Eesti maandumist pehmendanud ka sisetarbimine, näiteks perioodil mai-juuli kasvas jaemüük 9% aastatagusega võrreldes, samuti on kaasa aidanud riiklikud investeeringud infrastruktuuriprojektidesse.

„Meie suurima siseriikliku riskina nähakse uuringus finantskriisi jooksul tekkinud sisendhindade, ennekõike tööjõukulude alanemisest tekkinud kasuefekti kadumist suhteliselt kiire palgakasvu tõttu, seda nii era- kui avalikus sektoris. Loodame, et kriisist on õpitud ning avalik sektor ei hakka lähiaastatel taaskord palgakasvu juhtima, see roll peab jääma erasektorile,“ ütles Kiigemägi.

Kogu eurotsooni käesoleva aasta majanduskasvuks prognoosib Eurozone Forecast -0,5% ning 2013. aastal 0,1%. Eurotsooni lagunemise tõenäosus püsib analüütikute hinnangul jätkuvalt kõrge, sest muutuseid on raske ellu viia.

Kuid šokk majandusele ning poliitiline investeering ühtse Euroopa projekti mõjutavad otsustajaid suure tõenäosusega siiski läbi suruma vajalikke otsuseid eurotsooni koos hoidmiseks.

„Päästeplaani elluviimise aeglus, mis on tingitud poliitiliselt ebapopulaarsetest otsustest, võib kaasa tuua nö. eurotsooni kadunud dekaadi, mis tähendab ajaloolisest keskmisest (2,3% aastas) 1% võrra madalamat majanduskasvu järgneva kümne aasta jooksul,“ rääkis Ernst & Young Balticu juhtivkonsultant Märt-Martin Arengu.

„Samal ajal püsib uurijate hinnangul jätkuvalt kõrge eurotsooni riikide keskmine võlatase (ca 90% SKP-st) ning probleemriikide nagu Kreeka, Hispaania ja Portugali tööpuudus.“

„Täna on eurotsoonis kolm omavahel tihedalt seotud probleemi, mis kasvu pidurdavad. Nendeks on lagunemise kartus, mis hoiab madalal investeeringud ja erasektori kulutused; riigipoolne kasinus, mis omakorda vähendab sissetulekuid ja nõudlust; ning viibivad reformid, mida on sotsiaalselt keeruline läbi viia, kuna need tekitavad kõrget pikaajalist töötust,“ selgitas Märt-Martin Arengu.

Eurotsooni kooshoidmiseks on vaja Euroopa Keskpanga otsustavat sekkumist võlakirjaturul, Kreeka laenu restruktureerimist ning Hispaania ja Portugali täiendavat toetust.

„Kõike seda ellu viies liigutakse tahes tahtmata riikide põhjalikuma omavahelise sidumise teed, nimetagem seda siis rahvusriikide föderatsiooniks, fiskaal- ja pangandusliiduks või millekski muuks. Oluline on ka tähele panna, et Prantsusmaa kursimuutusega on hetkel jõuvahekord muutunud pigem Ladina-Euroopa kasuks ning Saksamaa peab leppima kasvupaketi, lõdvema fiskaalpoliitika ning kõrgema inflatsiooniga,“ sõnas Arengu.