Ernst & Young prognoosib Eesti tänavuseks SKP kasvuks kolm protsenti

Üleilmne konsultatsiooniettevõte Ernst & Young prognoosib Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks tänavu kolm protsenti ja tuleval aastal neli protsenti.

Tarbijahindade kasv ehk inflatsioon peaks Eestis tänavu ulatuma 3,2 protsendile ja tuleval aastal 2,9 protsendile, seisab Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi koostöös valminud värskes euroala majandusprognoosis, vahendas BNS.

Kogu euroalale ootab Ernst & Young majanduskasvu taastumist tänavu aasta keskpaigast alates, kuid 2013. aasta kokkuvõttes euroala SKP kahaneb 0,5 protsenti. Sellele peaks järgnema aastail 2014–2017 aeglane majanduskasv, mis ulatub 1,4 protsendini aastas.

Prognoosi järgi kiireneb 2015. ja 2016. aastal Eesti majanduskasv 4,2 protsendile ning 2017. aastal on see 4,1 protsenti, samas kui inflatsioon aeglustub 2015. aastal 2,6 protsendile, 2016. aastal 2,4 protsendile ja 2017. aastal 2,2 protsendile.

Eesti majandus jätkab tänavu euroala keskmisest kiiremat kasvu, kuna eksport taastub ja jätkuvad stiimulid eelarvest kannustavad rohkem erasektori investeeringuid. Edaspidi on oodata majanduse tasakaalustumist, nii et sisemaisel tarbimisel oleks senisest suurem tähtsus, märgitakse prognoosis.

Majanduskasvu toetab edaspidi oluliselt sisenõudlus, mis kasvab prognoosi kohaselt tänavu kolm protsenti ja tuleval aastal 3,2 protsenti. Tööpuudus püsib prognoosi järgi suhteliselt madalal tasemel, tarbijausaldus jätkab paranemist ja kodumajapidamiste võlasurve väheneb, kuna valitsus suurendab pensione ja toetusi.

Tööpuuduse määr peaks Eestis prognoosi järgi tänavu langema üheksale protsendile võrreldes möödunud aasta kümne protsendiga. 2014. aastaks langeb tööpuuduse määr veel, 8,2 protsendile.

Eesti jooksevkonto puudujääk suureneb tänavu 2,9 protsendile SKP-st võrreldes mulluse 2,2 protsendiga. 2014. aasta jooksevkonto puudujääk peaks olema 3,6 protsenti, seisab prognoosis.

Kaupade ja teenuste eksport kasvab prognoosi järgi tänavu 3,3 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti.

Valitsussektori eelarve jätkab prognoosi kohaselt puudujäägis kuni 2017. aastani. Tänavune puudujääk peaks mulluse 1,1-protsendise puudujäägiga võrreldes veidi suurenema, jõudes 1,2 protsendile. Tuleval aastal kahaneb Ernst & Youngi hinnangul Eesti valitsussektori eelarve puudujääk 0,6 protsendile SKP-st.

Eesti valitsuse võlg võiks prognoosi järgi tänavu ulatuda 11,4 protsendile SKP-st, jäädes ka tuleval aastal samale tasemele ning pöördudes seejärel kergesse langusse. Möödunud aastal oli näitaja 9,5 protsenti SKP-st, kuid see kasvas osaluse tõttu euroala päästefondides.