Eestit ohustab järgmisel aastal eelkõige kõrge inflatsioonimäär, mille täielik ulatus saab selgeks alles aasta jooksul peale elektrituru avanemist, teatas firma.

„Eestile ennustab uuring tuleval aastal 3,1 protsendilist majanduskasvu, mis on kõrgem käesoleva aasta 2,8 protsendist, ent jääb siiski oluliselt alla buumiajale ning läinud aastale,“ rääkis Ernst & Young Balticu juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

„Eurotsoon tervikuga on ränkadest hoopidest taastumas ning tuleval aastal ennustatakse euroalale tervikuna 0,2% langust.“

Kiigemägi sõnul on üleüldine pessimism eurotsooni lagunemise ning suurema surutise ees hakanud vaikselt taanduma.

„Eurotsooni lagunemise, eelkõige Kreeka lahkumise tõenäosus on kahanenud märkimisväärselt – selle tõenäosus värskes uuringus on vaid 5%,“ selgitas Kiigemägi.

„Samuti juhib raport tähelepanu eurotsooni ääreala riikide, nagu Hispaania ning Iirimaa paranenud tootlikkusele, Euroopa Keskpanga tegevusele võlakirjaturul ning jätkuvale liikumisele pangandusliidu poole, mis peaks kõik suurendama üleüldist kindlustunnet eurotsooni püsimajäämise osas.“

Positiivsetele arengutele vaatamata hoiatab uuring, et taastumise protsess on aeganõudev ning eurotsooni ootab ees niiöelda „kadunud dekaad“, mis tähendab euroalale sel perioodil ajaloolisest keskmisest madalamat majanduskasvu.

Ernst & Young Baltic AS-i juhtivkonsultandi Märt-Martin Arengu sõnul peab raport oluliseks liikumist riikide kulutuste kärpimiselt majandusreformidele, viidates sealjuures Prantsusmaale.

Samuti on oluline riigipoolsete kulutuste ümberstruktureerimine selliselt, et raha kuluks pigem kapitalimahukatele ja tuleviku majanduskasvu toetavatele investeeringutele, kui jooksvatele kuludele sh. riigisektori palkadele.

„Just see viimane argument on oluline ka Eesti kontekstis, kuna on tõsine oht, et surve palgatõusudeks toob koos niigi prognoositava elukalliduse kasvuga tuleval aastal kaasa Eesti konkurentsivõime vähenemise,“ selgitas Arengu.

Kuigi Eurozone Forecast prognoosib Eestile 2013. aasta inflatsiooniks konservatiivsed 3,0%, selgub Märt Martin-Arengu sõnul elektrituru avanemise tõeline mõju inflatsioonile alles järellainetusena.

„Kui suurettevõtted tegutsesid avatud elektriturul juba varem ning võib eeldada, et keskmise suurusega ettevõtted on turu avanemise mõju juba oma eelarvetesse sisse kirjutanud ning mõju tarbijatele ilmneb kohe aasta algul, siis väikeettevõtjate hinnapoliitikat hakkab elektri hinnatõus mõjutama pikkamööda, 2013. aasta jooksul,“ lausus Arengu.

Eurozone Forecasti kohaselt on Eesti ettevõtted täna suutnud oma toodangumahtu kasvata ilma olulise töötusmäära languseta.

„Selle ühe põhjusena nimetab raport ka väljarände mõju antud statistikale, kuid lisaks märgitakse, et väljarännanud võivad tagasi pöörduda peale seda, kui nad on kokku puutunud majanduskeskkonnaga teistes Euroopa Liidu riikides.

Jääb üle tõdeda, et kui Eestist lahkujad oleksid paremate makromajanduslike teadmistega ning rohkem Exceli-usku, poleks Eestist väljarände pärast põhjust muretseda. Ent elu pole tabelarvutus ning vajab elamist nüüd, mitte abstraktses keskpikas perioodis ning seetõttu võib väljamaal teenitav kõrgem nominaalpalk tihti varjutada ratsionaalse majandusloogika,“ ütles Kiigemägi.

2012. aasta neljanda kvartali Eurozone Forecast raport rõhutab ka euroriikide üleüldist võimet teenida väljaspool euroala paiknevatelt kiiresti arenevatelt turgudelt, mille elanike arv moodustab praegu ligikaudu kaks kolmandiku maakeral elavatest inimestest, ent SKP vaid ühe kolmandiku.

„Parimaks näiteks sellise orientatsiooni muutuse kasulikkusest on oma majanduse korralikult käima saanud Saksamaa, kes juba hetkel ekspordib niisugustele turgudele ohtralt tööstustoodangut. Samas kui vaadata nimetatud turgude osakaalu Eesti ekspordis, jääb see hetkel 22 protsendile ning kui SRÜ välja arvata, siis hoopis 8,6 protsendile,“ märkis Ivar Kiigemägi.