Ernst & Young: valmisolek altkäemaksuks on kasvanud
„Rahanduslik ebastabiilsus ning ettevõtetele seatud eesmärkide saavutamine on muutnud pettused ja korruptsiooni kahjuks igapäevasteks nähtusteks,“ ütles Ernst & Young Baltic juhatuse liige Ivar Kiigemägi firma teates.
„Meie küsitlusest selgub, et samal ajal kui paljud ettevõtted otsivad uusi võimalusi rahvusvaheliseks laienemiseks, alahindavad nad selgelt korruptsiooniriski – nii on küsitluses osalenud 400st finantsjuhist üle maailma tervelt neli protsenti altid erineval moel võltsima ettevõtte finantsnäitajaid.“
Kiigemägi sõnul võib see protsent tunduda küll väike, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest võib see kujutada suurt ohtu nii ettevõttele endale kui ka tervele tegutsemisriigi majandusele kuna uuringute kohaselt läheb umbes viis protsenti ettevõtte käibest pettuste tõttu kaduma.
„Pettus ja korruptsioon on tõusvas trendis ka Baltikumis,“ märkis Ivar Kiigemägi.
„Neli protsenti Baltikumi ettevõtete juhtidest on valmis äritegevuse päästmiseks ja elavdamiseks pakkuma altkäemaksu. 28 protsenti on valmis kasu saamiseks tegema mitte-rahalisi kingitusi, mis on kaheksa protsenti enam kui möödunud aastal"
Ernst & Youngi sertifitseeritud pettuste uurija Marilin Pikaro sõnul leidsid peaaegu pooled küsitlusele vastanutest, et ettevõtte juhtkond toetab ärieetika järgimist, kuid rikkumiste ilmnemisel töötajaid ei karistata.
„Samale tulemusele jõudis ka ACFE (Association of Certified Fraud Examiners) oma värskes rahvusvahelise pettuseriskide uuringus, mille kohaselt on kõigest 45 protsenti vastanuist pettuseriskide maandamiseks meetmeid kasutusele võtnud,“ ütles Marilin Pikaro.
„Baltikumis on olukord veelgi kriitilisem, sest vastavaid meetmeid peab vajalikuks kõigest 8% küsitletuist.“
Kuigi lõplik vastutus langeb Pikaro sõnul ettevõtte juhatusele, leiavad Ernst & Youngi uuringus osalenud tippjuhid, et juhatuse sõnum on vastuoluline – 52 protsenti neist tõdeb, et juhatus peaks mõistma rohkem võimaliku korruptsiooni riski olemust ja rakendama senisest enam pettust ennetavaid tegevusi, kuid reaalsete muudatusteni riskide maandamiseks ja teadlikkuse tõstmiseni veel jõutud ei ole.
