Ernst&Young: Eesti majandus kasvab tänavu euroriikidest kõige kiiremini
„Uuringutulemused näitavad, et euroala SKT eeldatav kasv tuleb tänavu vaid 1,5%, tuleval aastal aga 1,7%, mis on palju aeglasem tempo kui majandustsükli praeguses faasis nägema on harjutud,“ märkis Ernst&Young ASi partner Ivar Kiigemägi. „Nagu ka mullu, tuleb SKT kasv peamiselt ekspordist, kuna maailmamajandus jääb endiselt elujõuliseks – seda eelkõige arenevate turgude ja USA toel. Siiski seisab eurotsoon silmitsi selliste keerukate probleemidega nagu riigivõlad, poliitiline ebastabiilsus ja hinnatõusud ning selline majanduskliima pidurdab jätkuvalt äriinvesteeringuid ja sellest tulenevalt uute töökohtade loomist.“
Tallinnas Eurozone Forecasti tulemusi kommenteerimas käinud Oxford Economicsi makromajanduse uuringute direktor Scott Livermore’i sõnul kujuneb euroala uusim riik Eesti järgmiseks neljaks aastaks bloki kõige tugevamaks tegijaks. „See, et erasektoris kaks aastat reaalpalkasid ja hindu langetati, lisaks veel sügavad kärped riigisektoris, on andnud Eesti konkurentsivõimele tugeva süsti, tuues kaasa ekspordi jõulise taastumise,“ märkis Livemore. „Ekspordibuum lükkab Eesti SKT kasvu tänavu üle 4% ja pole kahtlust, et eurotsooniga liitumine on eestlaste tarbijausaldusele head mõju avaldanud.“
Euroala tänaseks suurimaks probleemiks on uuringu andmetel järsult kasvanud inflatsioon, mis Scott Livemore’i sõnul on hoogu võtmas ka Eestis. Veebruaris tõusis euroala inflatsioonitase juba 2,4%ni.
Uuringu hinnangul võib eurotsooni majanduse haprale taastumisele ohtlikuks osutuda ka käesoleva nädala lõpus ees ootav intressimäärade kergitamine, mille idee on inflatsiooni vaos hoida. „Intressimäärade tõstmine reaktsioonina toormehindadest aetud üldisele inflatsioonile oleks poliitiline viga, mis võiks kahjustada SKT kasvu. Me ei näe mingit vajadust, miks Euroopa Keskpank peaks sellise sammu astuma,“ selgitas Ivar Kiigemägi. „Prognoosi kohaselt langeb inflatsioon 2012. aastal taas alla 2% – sest naftahinnad hakkavad tagasi kukkuma, toiduainete hinnad pöörduvad tagasi normaalsetele tasemetele ning 2011. aasta alguses kergitatud käibemaksumäärade mõju kaob.“
Jonnakalt kõrge püsib kogu piirkonnas ka töötus. Isegi aastaks 2015 ennustab EEF töötute arvuks ligikaudu 14 miljonit, mis on jätkuvalt kõvasti üle 2007. aasta taseme.
Uuringu andmetel jääb Eestis eratarbimise taastumine aeglasemaks ja seda takistab endiselt kõrge töötusmäär (2010. aasta 4. kvartalis 13,6 %). Olles mullu 2% võrra kahanenud, kasvab tarbimine tänavu uuringu kohaselt 3,5%. Tugevast ekspordist ja investeeringutest ajendatud tõus aitab edaspidi tööpuudust kärpida – mulluse 17 % juurest väheneb töötus tänavu 15%ni ning jätkab langevas tempos. Selle tulemusel tõuseb tarbimine omakorda 2012-2015 aastal juba kuni 4,5% aasta kohta. Sellegipoolest jääb tarbimine 2015. aastal kriisieelsele perioodile tuntavalt alla.
Eeldades, et Jaapani tuumakriis saadakse kontrolli alla, ei tohiks uurijate arvates hiljuti toimunud katastroofide mõju eurotsoonile oluliselt tuntav olla. Ühe suurema riskina eurotsooni majandusele märgib uuring aga Lähis-Ida kriisi võimalikku halvenemist.
Kui olukord jääb stabiilseks, hakkavad naftabarreli hinnad käesoleva aasta lõpuks praeguse 110-115 dollari tasemelt järk-järgult 95 dollari suunas langema. Siiski hoiatavad analüütikud, et Lähis-Idas lahvatanud pinged kujutavad endast märkimisväärset ohtu nii euroala SKT kasvule kui inflatsioonile ning olukorra halvenemine võib kaasa tuua märkimisväärse riskide ümberhindamise finantsturgudel.
„Kui aktsiahinnad hakkaksid kiires tempos kukkuma ning võlakirjade riskikindlustuse summad kasvaksid, päädiksid need sündmused riigivõlakriisi uue eskaleerumisega. Kuigi meie hinnangul on sellise stsenaariumi tekkimise tõenäosus suhteliselt väike, on viimased arengud Portugalis murettekitavad ning tagajärjed oleksid väga tõsised,“ rääkis Ivar Kiigemägi.
Lisaks sellele peavad mitmed eurotsooni liikmesriigid võitlema eelarvekärbete ja kasinusmeetmete rakendamise vastu. „Valitsused alahindavad praegu eelarvekärbete negatiivset mõju kasvule,“ märkis Kiigemägi. „Sellisel määral ja nii paljudes riikides korraga ei ole eelarvekärpeid veel kunagi teostatud ning isegi meie suhteliselt ettevaatlikud hinnangud negatiivse mõju kohta kasvule võivad siin osutuda liialt optimistlikeks.“
Ernst&Young Eurozone Forecastis (EEF) esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil. Nimetatud mudel lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks. Uuring on tehtud koostöös Oxford Economicuga, mis on üks maailma globaliseeritumaid majanduseuuringute ja prognoose koostavaid ning sel teemal nõuandvaid organisatsioone.
