Et põllumajandustoetused on Eestis madalamad kui mujal Euroopas, lepiti Euroopa Liiduga ühinemisel kokku summad, mille ulatuses võib Eesti riik oma tootjatele seda vahet kompenseerida. Praegu jääb sellest aastas üle 200 miljoni puudu, vahendas ERR.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Eestil pole selleks raha ja põllumajandustootjaist märksa olulisem on kogu riigi rahandussüsteemi stabiilsus. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli pisut leebem.

"See arutelu seisab valitsuskabinetis veel ees ja mina neid lõpptulemusi küll ei oska öelda," nentis Seeder. "Põllumajandusministrina võin kinnitada, et põllumeeste ootused on täiesti põhjendatud. Aga samal ajal peame vaatama, kust see raha tuleb, millised on riigi tegelikud võimalused."

Liidu presidendiks valitud Saidafarmi omanik Juhan Särgava kinnitas, et peamiseks tuluallikaks on siiski kohalik turg. Täielikult suudetakse oma kaubaga katta Eesti piima, sealiha ja teravilja vajadus, vähem toodetakse veise- ja linnuliha. Tootjad usuvad, et Venemaa viljaprobleemid ja piima oodatav hinnatõus maailmaturul mõjutab kodumaist toodangut vähe.