Esikasiinomees Armin Karu: 18-aastane on küps kasiinos käimiseks
•• Olete nõus väitega, et kasiino võtab kõik?
No kuidagi ei saa nõustuda. Kasiino võtab matemaatiliselt ikkagi väikese protsendi sellest rahast, mis meil seal käibena keerleb. Mänguautomaatide puhul viis protsenti, laudade puhul sama.
Mis puudutab riskirühma, siis see on kuni 4–5% inimestest, kuid ka nende puhul on arvestatavad meetmed, kuidas probleemset mängimist tõkestada. Enam kui 95% inimeste jaoks on tegemist täiesti normaalse ja riskivaba viisiga veeta oma vaba aega.
•• Millal kasiinodesse aknad tehakse ja seintele kellad riputatakse?
Meil pole mingit foobiat selles osas, lihtsalt oleme eelistanud teisi sisekujunduselemente. Pealegi on ju kõigil kellad käe peal ja mobiilid taskus. Tegelikult on päevavalgus meil üldiselt üks oluline kujunduselement. Eestis lihtsalt keelab seadus võimaluse, et teine inimene saaks tänavalt sisse vaadata. Teistes riikides oleme palju loodusliku valgusega lahendusi kasutanud, et inimestel poleks imelikku tunnet, nagu nad oleksid kuskil keldris. Nii et me pole seda vältinud, vaid hoopis hoogsalt kasutanud.
•• Hästi, aitab sellest kiusamisest. Kas mõnest Tallinna piirkonnast võiks pisike Las Vegas saada?
Pigem ei. Küll aga on täiesti võimalik, et ühel päeval on Tallinnas üks tõeliselt lasvegaslik meelelahutuskeskus. Kuigi ka see oleks väiksem kui Las Vegase analoogid.
Tallinna laiuskraadil on Las Vegasest utoopiline mõelda. Maailmas on palju kohti, kuhu on soovitud Las Vegase tüüpi keskust teha, aga need on soojemates kohtades. Näiteks Hispaanias Zaragoza oma toetava maksurežiimi ja soodustustega. Oma viis aastat on tahetud keskust teha Ungari, Austria ja Slovakkia piirile. Valitsus on valmis maad andma, maksusoodustusi. See oleks meilegi kasulik, kui projekt sujuks, sest asja juurde käib kõva turundus, mis tooks üleüldse piirkonda tuhandeid turiste juurde. Atlantic City Ameerikas... Macau on tegelikult ainus, mis on praegu käima läinud. Miljardid inimesed elavad kõrval ja seetõttu on tohutult potentsiaali. Singapur hakkab ka edenema. Aasias on üldse mentaliteet kuidagi teine, Aasia inimesed on kirglikud mängurid. See kuulub kultuuri sisse. Kui Euroopa inimene käib vahel proovimas ja kaotab, siis ta ei julge sellest rääkidagi. Ida pool on vastupidi – seal hoobeldakse, et kes kui palju sai endale lubada.
•• Mida te linnahalli projektist arvate?
Mul pole linnahalli projekti kohta mingit adekvaatset infot. Ma pole äriplaani lugenud ega tea, millel see põhineb – mis mahud, kui suur konverentsiosa, kasiino, hotell...
Jällegi, mulle väga meeldiks, kui see projekt õnnestuks, sest see tuleks turistide mõttes ainult kasuks. Samas on selliste projektide finantseerimine alati keeruline.
•• Kasiinosaar on utoopia või pigem meeldiv mõte?
Meeldiv, ent utoopiline mõte. Jällegi, kui asuksime kliimavööndis, kus näiteks kuus-kaheksa kuud aastas oleks suurepärane ilm, siis võiks asja üle isegi arutleda. Sellise eritsooni puhul on vajalikud vähemalt kolm asja – ülisuur turismihuvi, mille eelduseks on omakorda ilusad ilmad, hea ligipääs ja palju lisateenuseid. Eestis jääme juba esimese punktiga selgelt hätta.
•• Aga mõte, et kasiinod ühele konkreetsele ja kindlale territooriumile koondada?
Euroopas paiknevad esinduslikud kasiinod reeglina linna peaväljakul või mõnes teises linnaelu keskpunktis. Londonis, Viinis, Helsingis, Stockholmis, Brüsselis või mujal Euroopas ei häbeneta kasiinosid, sest tegemist on täiesti normaalse meelelahutusega. Inglismaal võistlesid hiljuti mitmed suuremad linnad investorite nimel, et suur kasiinoprojekt just nende linnas teostuks.
•• Mida saaks Las Vegasest Euroopasse kopeerida?
Las Vegas suudab pakkuda tõeliselt kuninglikku meelelahutust. Suurepärane oskus, kuidas hotelli- ja konverentsiäri, maailmatasemel toitlustus ja meelelahutus, kaubandus ja kõik muu selline omavahel edukalt toimima panna. Eurooplased on sealt juba õppinud ja teevad seda ka tulevikus.
•• Kas Olympic plaanib kasiinosid Eestisse juurde teha või pigem vähendada?
Lähiaastatel küll juurde ei tule. Viimaste aastatega on Eestis kadunud kümneid ja kümneid mängukohti, mis on turu normaalne areng. Mingil hetkel oli Eestis selgelt liiga palju kasiinosid. Ilmselt jääb neid lähiaastail veel vähemaks. Maksud on kõrged, aga turg on endiselt madalseisus.
•• Vaevalt siis ka uusi operaatoreid juurde tuleb…
Seda ei või iial teada. Võib juurde tulla, aga võib ka vähemaks jääda. Küsimus on ju ikkagi selles, mida investor või ettevõtja oma Suures Idees näeb. Pigem on ju operaatoreid vähemaks jäänud. Samas lisanduvad uue seaduse valguses online-kasiinode operaatorid.
•• Kas te plaanite Eestisse mõnd suuremat keskust teha?
Meil on väga erinevaid plaane. Börsiettevõtte juhina ei saa ma siiski rääkida ühestki plaanist enne, kui see on küps börsisüsteemi kaudu aktsionäridele avaldamiseks.
•• Olete viidanud, et kui täna on teil meelelahutuse tähenduses kasiino, restoran ja baar, siis tulevikus tahate minna kasiinokuurortide turule ehk pakkuda ka majutust, poodlemist ja muid teenuseid. Mida see täpsemalt tähendab?
Just seda kõike tähendabki. Tänapäevane puhkuse ja vaba aja keskus. Usume, et sellistel suurtel resort-tüüpi keskustel on tulevikku. Inimesed saavad ühes kohas teha palju asju korraga. Omal ajal oli ju Tallinna vanalinn kauplusi täis, mis nüüd on suuresti koondunud ikkagi kaubanduskeskustesse. Samasugune protsess, aga laiem meelelahutuslik haare.
•• Lähete siis hotelliturule?
Oleme sellel turul juba 1995. aastast – Park hotell kuulub ju meile, kuigi seda on aastaid teatud Reval Hotelsi kaubamärgi kaudu. Aga selge on, et uue resort’i rajamisel hotellinduse kui valdkonna tähtsus meie jaoks kasvab.
•• Aga ikkagi, mis plaanid teil Eestis sellega on?
Me oleme ju Eesti firma ja kindlasti soovime ka siin meelelahutusvõimalusi avardada. Väikeses mahus katsetaksime keskuse formaati ka siin. Asume ju huvitavas kohas – meist 300 kilomeetri raadiusse jääb väga-väga suur turg. Juba praegu on näha, et oma majas (viide Park hotellile Tallinnas – A. E.) jääb kohtadest puudu ja oleme sunnitud kliente konkurentide juurde viima.
•• Nii et see projekt idaneb, et praegune Park hotell lammutada ja selle asemele korralik keskus teha? Millal me tulemust näeme?
Me ei saa täpseid veksleid anda ega enamat kommenteerida, aga asi on töös (Armin Karu viitab oma kabinetis olevale suurele maketile – A. E.). Praegu on hotelliturg üleküllastunud, kuid perspektiivis on meie soov igal juhul rajada hotell koos konverentsisaali, restorani, kasiino ja muu säärasega. Selline minilasvegas.
Tõsi, siin ei saa otsest piiri tõmmata, et esimene tuleb igal juhul Eestisse. Võib-olla kuskil mujal õnnestub see asi hoopis varem. Kodus on meil kasiino, mis on suuruselt 800 m2, kõige suurem on aga Varssavis ehk 2000 m2. Riias kohe järgmine, kus ka 2000 m2. Nii et tipud on hoopis väljaspool Eestit. Aga kuna süda on Eestis, siis siin teeme seda kohe topeltinnuga.
•• Eestis opereeriksite seda keskust ise või kellegagi koos?
Igasugused variandid on võimalikud. Hotelli pool on pigem väga rahvusvaheline, et lisaväärtust veelgi juurde anda. Miks mitte koostöö Hiltoni või Sheratoniga – see toob Eestile täielikult uut turismipotentsiaali. Samamoodi ju hakkas kiratsenud hotelliturg Radissoni tulekul kasvama.
Ka Ryanair toob kliente Eestisse juurde, samuti Estonian Air teiste linnadega uusi ühendusi avades. Me peame ka ise rahvusvahelisi pokkeriturniire veelgi aktiivsemalt tegema, et anda põhjust, miks just Eestisse sõita. Olen ikka olnud seda meelt, et iga riik, firma ja inimene peaks ära kasutama oma loomulikke looduslikke eeliseid. Meie eelised on tubased tingimused aastast üheksa kuu jooksul. Seega me peaks seda arendama – tegema konverentsikeskusi ja muud sellist. Suvel on niikuinii turiste, see müüb iseenesest. Meie küsimus on selles, kuidas seda tühja aega täita. Miks inimesed peaksid siia tulema? Miks Helsingis käib kaks-kolm korda rohkem konverentsituriste? Me pole osanud seda müüa.
•• Eesti looduslik eelis on ka pikk merepiir. Kas seda saab kuidagi kasutada? Kasiinolaevad on ju ka põhimõtteliselt tubane tegemine...
Merepiiri tõttu oleme muidugi kogu maailmale avatud. Kasiinondusele ta otseselt midagi juurde ei anna, aga annab loodusturismile ja omadele inimestele. Kindlasti peaksime mere enda jaoks uuesti ellu äratama ja riik võiks vaadata, et oleks võimalikult vähe takistusi mereleminekuks.
•• Kaikohad on ikka jõhkralt kallid.
Kui neid oleks kaks korda rohkem, siis kukuksid ka hinnad. Näiteks Soome on maailmas teisel kohal paatide arvult per capita. Miks me ei võiks sealsamas olla, maismaad rohkem merele avada, soodustusi teha ka regionaalarengu seisukohalt.
•• Tuleme tagasi teie juurde – millised on Olympicu jaoks uued ookeanid, mida valitseda?
Mind piiravad börsireeglid. Võin ainult kinnitada, et hoiame endiselt pidevalt pilgu peal väga paljudel perspektiivsetel turgudel. Infot kogume kogu aeg – näiteks on seadused hiljuti muutunud Itaalias ja Kreekas, Hispaanias oli üks arenduskava, millega mõni aeg tagasi tutvusime. Hoiame kätt pulsil, kuid miskit konkreetset rääkida veel ei ole.
•• Millises järgus on Olympicu USA-sse minek? Kas eelmiste juttude ja praeguse seisu vahel on midagi toimunud?
On ikka toimunud. Palju on negatiivseid arenguid olnud – kriisi tõttu on palju kannatatud. Kui turg hakkab uuesti kasvama, siis me ei välista midagi. Las Vegase turg on liberaalne, seal on soodne maksukeskkond. Praegu on teema maas, kuna Las Vegas elab rasket aega läbi. Las Vegas on tervikuna ehk rohkemgi kannatanud kui Olympic. Samas on inimestele praegu õige aeg seda linna külastada, sest hinnad on 6–7 korda kukkunud. Las Vegas on fenomenaalne linn, meelelahutust kõigile ja võimas loodus ümbruskonnas. Pooled maailmas toimuvad konverentsid toimuvad Las Vegases.
Muidugi käime ka meie igal aastal Las Vegases, et viimaste pakkumiste ja lahenduste juures olla. Soovime olla kõige kõrgetasemelisema importija nendes riikides, kus tegutseme, ja see on õnnestunud.
•• USA turule minek liiga kaugeks ei lähe?
Kõik tehnilised vahendid on ju selleks olemas, et äri üle interneti efektiivselt kontrollida. Ärimudel on vaja lihtsalt täpselt läbi mõelda. Tegutsesime kaheksas, nüüd seitsmes riigis. Ka praegu juhime ju pika vahemaa tagant.
•• Kas Ukraina turg on nüüd lõplikult maha maetud või hiljutine kohtumine sealse peaministriga aitas?
Ukrainas võetakse varsti vastu uus kasiinoseadus ja meid kutsutakse sinna pidevalt tagasi. Alles mõni kuu tagasi olime kutsutud Ukraina peaministri korraldatud ümarlauale, kus tehti konkreetsem ettepanek. Kõik seisab siiani juba varem tehtud investeeringute kompenseerimise taga. Kui selle probleemiga oleks progressi, siis ei ole välistatud ka meie tegevuse uuesti alustamine. Ukraina peaminister ju kinnitas, et olukord, kus seadusi päevapealt muudetakse ja investorid jäävad seeläbi kaitseta, on lubamatu. Usun, et ta pidas siinkohal silmas just Olympicuga juhtunut.
•• Olete viidanud võimalusele teha Olympicu kuurort ka mujale kaugemasse paika. Kus see võiks reaalne olla? Aasias, Lõuna-Ameerikas?
Sellest on liiga vara rääkida. Hasartmänguturg on alles toibumas ajaloo suurimast langusperioodist. Selles mõttes ei saa praegu öelda, et hakkame sisenema mingisse Aasia riiki. Liiati peaks sellest kõigepealt börsile teatama. Samal ajal tuleb kogu aeg kursis olla, et mis seal toimub. Eksootilised riigid, kas või Filipiinid ja Kambodža, mis on kõik ju lõppeks ühes regioonis koos. Need inimesed on kõik kuumad mängijad. Ma ei saa välistada, et me kunagi seal ei tegutse. Never say never.
•• Tähendaks see osalust kuskil?
Võõral maal on riskide maandamiseks ikka tarvis luua ühisettevõte kohaliku tugeva tegijaga, et oleks tagatud ka poliitiline stabiilsus. Kui me räägime suuremast resort’ist, siis ega meil pole ju põhimõtet, et tahame teha kõike ise. Pigem vastupidi, oleme viimasel ajal rohkem mõtlema hakanud opereerimisele. Seni oleme igale poole läinud oma kapitaliga, teinud oma investeeringud, oma ettevõtte, ostnud litsentsid, üksi alustanud. Opereerimisskeem võimaldab tulevikus paremini laieneda.
•• Nii et ka Euroopas on oodata Olympicu laienemist?
Opereerimisteenus loob selleks eelduse, avab suuremaid võimalusi. Vana Euroopa on suhteliselt stabiilne. Litsentside arv on teada ja välja antud. Kui saabuvad lubade uuendamise ajad, siis on hea ka seal osaleda. Aga Euroopas on palju riike, mis asuvad uues Euroopas, kuid on võtnud suuna Euroopa Liidu poole. Need riigid on meie jälgimise all.
•• Aadria mere serv?
Jah, Aadria mere serv. Horvaatia näiteks. Aga me ei tegutse ka Bulgaarias, Serbias, kus on võimalik tegutseda.
•• Mida euro tulek teile kaasa toob? Midagi on tarvis seadistada, mingid asjad tõrkumast hoida?
Oleme valmis ning probleeme ei tohiks tekkida. Tõenäoliselt võib Eestis tulla väike lühiajaline tagasilöök – seda siis kogu meelelahutussektoris – kuni inimesed uue raha ja oludega veidi harjuvad.
Iseenesest on see suur projekt, mis kestab meie jaoks juba augustist. Kallis ja mahukas projekt – iga kassa, laud ja automaat on vaja eurole ümber seadistada. Aga nagu ütlesin, oleme täpselt graafikus. Ükskord oleme selle protsessi juba Slovakkias ära teinud, aga vahe on selles, et seal oli meil ainult kaks kasiinot.
•• Praegu pääseb kasiinosse pärast 21. sünnipäeva. Nüüd on teemaks, et lubada sisse ka 18-aastasi. Miks peaks vanusepiiri nihutama?
Eks sellel ole mitmeid põhjuseid. Esmalt kodanike usaldamine – kui riigi hinnangul on 18-aastane kodanik küps, et valida riigikogu või autot juhtida, siis miks ta ei võiks olla küps, et käia kasiinos oma vaba aega veetmas? Kui me vaatame Euroopa praktikat, siis Eestiga sarnaselt on kasiinosse pääsemise vanusepiir kõrgem kui 18 aastat kokku veel neljas riigis. Meie jaoks on siin ka oluline konkurentsi pärssiv moment – startisime talvel Olympic Online netikasiinoga ning tahame oma teenuseid edukalt pakkuda ka rahvusvahelisel turul. Paraku saavad kõik meie konkurendid teenindada näiteks 18-aastast rootslast või 20-aastast lätlast, Olympic Online Eesti seaduste tõttu seda ei saa teha. Selle kaudu väheneb Eesti ettevõtte konkurentsivõime. Kui ikkagi paarkümmend protsenti tuleb teistest erineva regulatsiooni tõttu ära anda, siis seda on palju. Internetikasutaja on reeglina noorem inimene. Pealegi on ju 99% mängijatest endale aru andvad inimesed.
•• USA hasartmängusõltlaste ühingud väidavad, et online-kasiinod tekitavad veelgi kergemini mängusõltuvust, kuna mängida saab igal pool ja ei pea kasiinosse kohale minema. Mobiiliklient saab veel lisaks mängida ka seal, kus pole arvutit käepärast…
Omad riskid on kindlasti olemas. Teisalt, ka USA-s kaalutakse tõsiselt netimängudele laiema vabaduse andmist. Eks see riskirühm ole ikka samas suurusjärgus ning Eestis on riigil maksuameti kaudu selleks ka oma programm olemas. Litsentseeritud teenusepakkujad registreerivad ju iga kliendi ja iga külastuse. Juba see seadusepunkt on väga oluline, et mängimine püsiks mõistlikes piirides.
•• Rahandusministeeriumi värskest uuringust selgus, et 65 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 675 000 inimest on pärast 15. eluaastat mänginud raha peale hasart- ja õnnemänge. Hasartmängusõltuvuse riskirühm moodustab kaheksa protsenti elanikkonnast. Võrreldes 2006. aastal läbi viidud analoogse uuringuga on hasartmängusõltuvuse riskiga elanike osakaal jäänud endiseks.
Kasiinosõltuvuse osas on olukord selgelt parem. Aga eks me oleme ka ise selle nimel vaeva näinud, lisaks siis uuendatud seadused. Nendest uuringutest rääkides pannakse reeglina võrdusmärk kasiinodega, kuigi tegelikkuses mängib suurem osa hoopis lotot. Kui n-ö live-mängudes on lotol ja kasiinomängudel selgem vahe, siis üha kasvavas veebimängude sektoris on need mängud oma olemuselt väga sarnased. Aga pealiskaudsel vaatlusel peetakse kõiki just kasiinosõltlasteks.
Ameerikas peab 80% inimestest kasiinoskäiku normaalseks meelelahutuseks. Eestis käiakse kasiinodes kümme korda vähem ja neid, kes suhtuvad neutraalselt kasiinodesse, on ka kümme korda vähem. Sõltumata sellest on igas riigis 1–1,5% riskirühm. Muidugi on ka see palju, aga sellepärast oleme ammu ise programme ellu kutsunud, mis nüüdseks on ka seadusteks tehtud.
•• Viimane uuring ütles, et riskirühm on kaheksa protsenti.
Siin peeti silmas potentsiaalset riskirühma, mitte neid, kes on lõksu langenud. Ja see hõlmab nii lotot, kasiinot kui online’i. Online’i osa oli suur, sest seda varem lihtsalt ei eksisteerinud ja alguses on iga kasv ju alati suur.
Tegelikult on ju ka loto eriti viimase kahe aasta jooksul kõvasti arenenud. Seda reklaamitakse enne „Aktuaalset kaamerat” ja see avaldab muidugi mõju. Erinevalt meist, kes me ei tohi isegi kõva häälega öelda, et me olemas oleme.
•• Kas Eesti Loto tuleks erastada?
See on paljudes riikides tavapärane praktika, et riik on lotofirmas omanik. Ta ei pea sellega tegelema. Aga kui tegeleb hästi, siis see pole tabu. Riik peab ise poliitiliselt otsustama, kas võtta iga aasta natuke dividende või korraga erastamise kaudu rohkem. Tõsi, erasektor on osutunud tihtipeale efektiivsemaks.
•• Tuleb möönda, et tõesti on kasiino üks väheseid meelelahutusi, kus on võimalik raha võita. Leian minagi, et hasartmaksudelt laekuvad summad on väga teretulnud kultuuri ja spordi edendamiseks. Samal ajal ei tahaks, et keegi omastest liiga agaralt sedasi sporti hakkaks toetama. Kasiino on korraga hästi seadusekuulekas äri ja meelelahutuse vorm, millel ikkagi käib kaasas sant maine. Viitate ju ise uuringutele, et USA-s peab kasiinot normaalseks meelelahutuseks 80% inimestest. Eestis on see aga ainult seitse protsenti. Mis see meie häda siis on?
Usun, et see vaikselt ikka paraneb. Meil on ajalooline taak kanda. Esmalt Nõukogude aeg, kui hasartmängud olid keelatud ja seejärel 1990-ndate algus, kui igas keldribaaris oli oma blackjacki laud. Aga just see kontrast keldribaari ja Las Vegase vahel andis mulle omal ajal tõuke Olympic Casino asutamiseks. Kindlasti ei ole praegu nii, et annad näpu ja võtab käe. Aga selle olukorra tutvustamine võtab aega. Euroopa kogemus ütleb ka, et kasiinod on kultuurilised ajaveetmise kohad, mida ei pea kohe sugugi häbenema ja mis asuvad kinode, ostukeskuste kõrval. Need on kohad, mis enamikule ei tekita mingeid probleeme.
•• Ma ei taha küll ülekohtune olla, aga praegu tunduvad kasiinod meil poolikud. Loodetavasti teie kavandatav suurprojekt parandab olukorda. Minu meelest peaks kasiino olema glamuurne, eksklusiivne, jõukaid turiste siia meelitav. Või siis üldse mitte eksisteerima. Kas seda on palju tahetud?
Jah, eks Eesti väiksus ja ülitihe konkurents on siiani pannud oma piirid. Teisalt käivad teiste riikide kasiinoettevõtjad meie kogemusi õppimas ka siin. Meie teistel tegevusturgudel on Olympicu esinduskasiinod veelgi suuremad ja uhkemad ning seda glamuuri on neis veelgi rohkem. Olen veendunud, et ka Eestis on meil ühel päeval veel suurem ja atraktiivsem esinduskasiino.
Kindlasti peaks olema üks lipulaev, mis pakub ääretut luksust ja on kohaks, kuhu tulekuks valmistuvad inimesed ette. Aga lähikasiinodel on ka oma koht, kus inimesed saaksid 10–15 minutit oma aega mõnusalt veeta. Need kaks kontseptsiooni on igal pool.
•• Kes on keskmine kasiinokülastaja?
21–45 aastat vana, peamiselt kahjuks meesterahvas. Kahjuks seepärast, et kas või näiteks Las Vegases on osakaal võrdne. See on nii ka Soomes. Klient on üldiselt aktiivne ja ettevõtlik inimene, paljud ongi ettevõtjad.
•• Kuidas teie internetiäri on käivitunud?
Internetiäri algus on olnud positiivne, klientide arv on kasvanud iga kuuga. Kasvu näeme ikkagi laienemises ehk teenuste pakkumises välisriikides. Aga nagu mainisin, on üheks tõkkeks vanusepiir, mis on Eestis rangem kui mujal Euroopas.
•• Kas Olympicu äri liigub tervikuna aina rohkem internetti?
Ei, seda ma küll öelda ei saa. N-ö landbased kasiinod on ikkagi meie põhitegevus. Aga oleme moodsa mõtlemisega ja kui üha enam inimesi soovib mängida netis, siis oleme nende jaoks olemas ka seal.
•• Mis asi on õnn?
Usun, et õnn ja vabadus on väga lähedased mõisted. Inimene on õnnelik siis, kui ta saab tegeleda nende asjadega, mis talle meeldivad.
•• Aga mis asi on õnnemäng?
Mäng, milles osalemine ei nõua suuri eelteadmisi ega oskusi ja kus võitja selgitamine sõltub olulisel määral juhusest. Õnnest.
•• Ja pokker?
Kasiinosugemetega spordiala. Pokker on õnnemäng, kus teadmistel ja oskustel on tähtsus. Näiteks automaatidel on spetsseade, mis rangelt tagab juhuslikkuse.
•• Kas kasiinode puistamiste laine on läbi saanud?
Tuleb kolm korda üle õla sülitada, tänu õigusorganite tugevale tööle saadi nad kätte ja mõisteti ka süüdi. Need olid kaks-kolm inimest.
•• Kui palju kasiinodes petiseid liigub?
Eks igal pool, kus liigub sularaha, püütakse ka pettusi korraldada. Samas on meil korralikud turvasüsteemid. Paari aasta eest püüdsime Leedus kinni rahvusvahelise valemängijate grupi, kellel olid varasemast juba Austraalias karistusedki kantud. Meie turvameeskond avastas nad väga lühikese ajaga ja nad läksid ka Leedus kohtu alla.
•• Kui palju Eestisse praegu superrikkaid voorib, kes mängivad tõeliselt suurte summadega? Venemaalt põhiliselt?
Suuri mängijaid satub siia ikka, mis konkreetselt venelastesse puutub, siis nemad eelistavad rohkem Lätit ja Riiat.
•• Praegu meie kasiinodel väga hästi ei lähe: viimase pooleteise aastaga on suletud enamik mängukohti. Kui 2009. aasta jaanuaris oli Eestis mängusaale 148, siis viimastel andmetel on neid alles jäänud vaid 68. Võib-olla praeguse seisuga veelgi vähem. Rahaliselt on hasartmänguturg Eestis juba teist aastat kahjumis. 2009. aastal said ligi kümme Eestis tegutsevat kasiinoketti kokku 251 miljonit krooni kahjumit. Kõlab nukralt?
Eks ka meie oleme oma valusad kärped teinud. Õnneks ei jäänud me nende üle kauaks mõtlema, vaid tegime ka rasked otsused suhteliselt kiiresti. Oleme püüdnud oma teenust pidevalt täiustada.
•• Meelelahutus on parim andur mõistmaks, kas rahval on raha. Kas rahval on raha?
Olukord on stabiliseerunud, on märke, et hakkame põhjast läbi liikuma ja raha vaikselt tagasi tulema. Loodevasti hakkab majandus uuesti kosuma ja inimesed leiavad endale taas töö.
•• Kuidas võiks tööpuudust leevendada, mis see imevalem võiks olla?
Tuleb inimeste ettevõtlikkust suurendada ja luua ümberõppe tingimused. Tuleb murda ka mentaliteeti, justkui on ettevõtja mingi kaabakas, kes võtab raha ära. Ettevõtja ju loob hoopis maksutulu ja väärtusi. Oluline on ka üldise maksutaseme allatoomine, see on ikka kokkuvõttes väga kõrge – pean silmas just sotsiaalmaksu piiramist. Üldiselt liigub riik kindlasti õiges suunas.
•• Olete ise kindla käega asjade juures või mõtlete ka teleformaadiväliselt mantlipärija peale?
Ei, mantli pärimisega on aega. Pigem olen viimased paar aastat olnud eriti aktiivselt asja juures. Usutavasti on samas seisus paljude ettevõtete suuromanikud. Rasketel aegadel tuleb teha raskeid otsuseid ja julgeda võtta vastutust – selleks peab suuromanik olema hästi informeeritud ja vahetult otsustusprotsessis sees.
•• Ja Olympic viie aasta pärast?
Oleme globaalne kasiinomeelelahutuse pakkuja ja tegutseme vähemalt 15 turul eesmärgiga saada kasumlikuks turuliidriks kõikjal, kus opereerime.
3 mõtet
Armin Karu,
oktoober 2010
1. Kui riigi hinnangul on 18-aastane kodanik küps, et valida riigikogu või juhtida autot, siis miks ei võiks ta olla küps, et käia kasiinos oma vaba aega veetmas? Kui me vaatame Euroopa praktikat, siis Eestiga sarnaselt on kasiinosse pääsemise vanusepiir kõrgem kui 18 aastat kokku veel neljas riigis. Meie jaoks on siin ka oluline konkurentsi pärssiv moment – startisime talvel Olympic Online netikasiinoga ning tahame oma teenuseid edukalt pakkuda ka rahvusvahelisel turul. Paraku saavad kõik meie konkurendid teenindada näiteks 18-aastast rootslast või 20-aastast lätlast, Olympic Online Eesti seaduste tõttu seda ei saa teha. Selle kaudu väheneb Eesti ettevõtte konkurentsivõime. Kui ikkagi paarkümmend protsenti tuleb teistest erineva regulatsiooni tõttu ära anda, siis seda on palju.
2. Olen ikka olnud seda meelt, et iga riik, firma ja inimene peaks ära kasutama oma loomulikke looduslikke eeliseid. Meie eelised on tubased tingimused aastast üheksa kuu jooksul. Seega me peaks seda arendama – tegema konverentsikeskusi ja muud sellist. Suvel on niikuinii turiste, see müüb iseenesest. Meie küsimus on selles, kuidas seda tühja aega täita. Miks inimesed peaksid siia tulema? Miks Helsingis käib kaks-kolm korda rohkem konverentsituriste? Me pole osanud seda müüa.
3. Oleme viimasel ajal rohkem mõtlema hakanud opereerimisele. Seni oleme igale poole läinud oma kapitaliga, teinud oma investeeringud, oma ettevõtte, ostnud litsentsid, üksi alustanud. Opereerimisskeem võimaldab tulevikus paremini laieneda.
