Leping annab 7-le elektroonika- ja infotehnoloogiaettevõttele koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ja ASiga Cybernetica võimaluse riigi toetusel läbi viia alus- ja rakendusuuringuid ning osaleda rahvusvahelistes innovatsiooniprojektides.

Tehnoloogia arenduskeskuste programmi raames finantseerib EAS ettevõtete ning teadusasutuste poolt ühiselt asutatud ja juhitud tehnoloogia arenduskeskusi. EAS direktori tehnoloogia arenduse alal Madis Võõrase sõnul on Eesti ettevõtjail ja teadlastel suuri eeldusi osaleda erinevates rahvusvahelistes innovatsiooni koostööprojektides. ?Ajud ja ideed on meil olemas ning kui saame seda rahaliselt toetada, siis on Eestil potentsiaali tõusta innovatsiooniriikide hulka?, sõnas Madis Võõras. Võõrase sõnul jääb Eesti oma innovatsiooni väljundilt inimese kohta veel arenenud riikidest olulisel määral maha. ?Väga tähtis on, et teadus- ja arendustegevusse investeeriks nii riik kui ettevõtjad, sest arendustegevuse sihiks on jõuda turule just läbi ettevõtluse. Riigi toetus peab olema katalüsaatoriks ettevõtjate investeeringutele?, rõhutas Võõras.

Täna allkirjastatud finantseerimisleping käivitab sisuliselt Eesti esimese tehnoloogia arenduskeskuse infotehnoloogia ja elektroonika valdkonnas. Teadus- ja arenduskeskus koosneb 7 ettevõttest ja 2 teadusasutusest. Teadusasutusena osalevad keskuse töös Tallinna Tehnikaülikool ja AS Cybernetica. Lepingu alusel finantseeritakse ühiselt erinevaid uurimisprojekte, mis käsitlevad signaalitöötluse meetodeid ning sardsüsteemide tarkvara ja nende erinevaid rakendusi. Sardsüsteemi moodustavad näiteks mikroprotsessorid, milliseid on kaasaegses autos ca 60.

Tehnoloogia arenduskeskuste loomine on EASi Tehnoloogia Arenduskeskuste (TAK) programmi elluviimise tulemus. Programm avati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt taotlejatele 2003. aasta jaanuaris. Tehnoloogia arenduskeskuste põhitegevuseks on keskuse asutanud partneritele vajaliku teadus- ja arendustegevuse elluviimine, kusjuures erinevalt EASi teadus-ja arendustegevuse projektide toetamise programmist finantseeritakse siin riigi poolt ka alusuuringuid.

Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) reguleerib strateegia ?Teadmistepõhine Eesti? aastateks 2002-2006, milles on määratletud teadus- ja arendustegevuse prioriteedid, defineeritud strateegilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks. Peamiste prioriteetidena nimetab strateegia teadmistebaasi tugevdamist ja innovatsioonisüsteemi väljaarendamist. Strateegia fikseerib ka avaliku sektori toetusmeetmed ja mahu aastani 2006.

Kulutused teadus- ja arendustegevusele näitavad, millist tähtsust omistatakse riigis nii avaliku sektori kui ettevõtjate poolt sellele valdkonnale ning millises arengufaasis riik asub. Põhjamaades kulutakse teadus- ja arendustegevusele enam kui 3% SKP suhtes. Eestis on kogukulutused T&A-le 0,7 % SKP-st, samal ajal kui Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt 1,9%. Mahajäämus on seotud eelkõige erasektori väga väikese (vaid 30% kogukulutustest) osalemisega. Patenditaotlusi on Eestis miljoni elaniku kohta vaid 6,9 , kusjuures Euroopa Liidu keskmine on 152,7. Soodsateks eeldusteks T&A rolli tugevdamiseks Eesti ettevõtluses on suhteliselt hea tööjõu üldhariduslik tase ja rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimega teadlaskond.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on Eesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suurimaid institutsioone pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.