Tabasalus Kase 5 asuva korteriühistu liikmed otsustasid alustada pangaga läbirääkimisi 771 600 krooni suuruse laenu saamiseks, et muuta selle raha eest oma maja soojapidavamaks. Samasuguse otsuse on teinud Eestis veel neli korteri- ja elamuühistut.

60 korteriga viiekordse Tabasalu maja elanikud jõudsid laenu võtmise suhtes üksmeelele üsna hõlpsalt. "Laenu tuleb võtta," leidsid neljapäeval ühistu koosolekule kogunenud 33 korteri esindajad pärast tutvumist vajalike investeeringute, nende maksumuse ja tasuvusarvestustega.

"Kui üldkoosolek midagi häälteenamusega otsustab, siis tuleb kõigil majaelanikel sellele alluda," selgitas ühistu esimehe kohusetäitja Rein Kooli, kelle sõnul on nende majas viis korterit, kes pole veel ühistusse astunud. "Kui keegi ei ole otsusega nõus, peab ta ilmselt ära kolima. Maja tuleb ju vaadata terviklikult."

Eluasemefondi nõukogu on otsustanud anda 25 miljonit krooni eelarveraha korteri- ja elamuühistute remondiks, eelkõige hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks. Nädal tagasi sõlmis eluasemefond lepingud ühispanga ja Tallinna Pangaga, kes hakkavad 10-15-aastase tagasimaksmistähtajaga laenu jagama.

ühistute laenuvõtmiseks ettevalmistamise huvides on eluasemefond käivitanud pilootprojektid, milles osaleb kõikjal Eestis 12 korteri- ja elamuühistut ning tagastatud üürimaja. Fond aitab neil maja seisundit hinnata ning pakub välja, milliseid investeeringuid peaks energiasäästlikumaks muutmiseks tegema. Pärast investeeringute tasuvusarvestuste koostamist saavad ühistud valida, milline variant on neile vastuvõetav ja taskukohane.

Kui katus sajab läbi

"Nii kui vihma sajab, on esiku sein märg," kurtis Tabasalu korteriühistus viiendal korrusel elav naine. "Kas siis sellise katusega saab ülemisel korrusel enam edasi elada?"

Auklik katus pole 1982. aastal valminud majas ainuke probleem. Talvel on maja otsakorterites toad neli kraadi külmemad kui sisemajas paiknevates.

"üks kraad temperatuurierinevust võimaldab aastas säästa viis protsenti soojusenergiat," selgitas renoveerimisprojekti koostaja ESP Engineeringu osakonnajuhataja Teet Tark.

Targa koostatud parandusettepanekuid vaagides otsustasid Tabasalu Kase 5 elanikud, et nende majale oleks vaja uut katust, lisaks tuleks soojustada otsaseinu ja parandada vuugitäiteid, tasakaalustada püstikuid ja isoleerida keldris torusid.

"Teeme viilkatuse peale ja saame hea maja," tegi üks ühistu liige ettepaneku.

Investeeringud aitavad kokku hoida

Targa väitel on selle viiekordse maja katuse soojuskadu 0,7 vatti ruutmeetrilt, hea oleks aga 0,25. "Ehitades 590 000 krooni eest uue viilkatuse, hoiate aastas kokku 33 megavatt-tundi soojusenergiat," rääkis Tark ühistu liikmetele. Kuigi kokkuhoid oleks vaid 9273 krooni, hoiab uus viilkatus ära maja konstruktsioonide roostetamise ja ülemiste korterite märgumise.

Kase 5 elanikud on juba tunda saanud, kui palju võimaldab uute seadmete ostmine raha kokku hoida. "Eelmisel aastal kogutud 30 000 krooni eest ostetud soojusmõõtja ja kütteregulaatori abiga saime hoida tubades päeval 20-kraadist ja öösel 17-kraadist temperatuuri," rääkis Kooli, kelle sõnul suudeti niiviisi kolme kuuga kokku hoida juba 20 000 krooni.

Pangast saadav eluasemefondi laen on mõeldud suuremate remonttööde tegemiseks Š laenu miinimumsumma on 100 000 krooni. Kuna läbirääkimised pankadega alles algavad, pole ühistu liikmetele selge, mis täpselt jääb ühistu laenu puhul pangale tagatiseks.

ühistu on ebamugav klient

Pangale on ühistu, eriti korteriühistu, küllalt tülikas klient. Näiteks 60 korteriga maja remondiks laenu võttes tuleb ühe võimaluse kohaselt iga korter eraldi ära hinnata ning igaühega pandileping sõlmida.

Eluasemefondi peadirektori Jüri Lukase hinnangul on korteriühistul võimalik ka lihtsamalt laenu saada, kasutades selleks nõudeõigust oma liikmete suhtes. ühistu pandib pangale nõudeõigused, mille taga on reaalne vara ehk korter. Seega võib ühistu esimees üldkoosoleku positiivse otsuse korral üksinda pangaga lepingu sõlmida ning pank ei pea eraldi iga korteriga asju ajama.

Peale riigieelarvest elamumajanduse arendamiseks ettenähtud raha on järgmisel kevadel oodata raha Maailmapangalt, millest osa peaks loodetavasti minema just korteri- ja elamuühistute renoveerimiseks.

VICTORIA PARMAS