Kokku võtsid esimeses kvartalis MTA-st keskmise palga tõendi 271 ehitusettevõtet, kellest 75 protsendil oli keskmine töötasu vähemalt 70 protsenti valdkonna keskmisest.

MTA maksuauditi osakonna üksusejuhi Merle Siibaku sõnul näitab esimese kvartali statistika, et vähemalt riigihanke võitnud ehitusettevõtete maksude tasumisele on riigihangete seaduse säte positiivset mõju avaldanud. „Oleme alates aasta algusest jälginud maksutõendeid võtnud ehitusettevõtete palgatasemeid ning on näha, et osad ettevõtjad on ka hakanud oma töötasusid suurendama,“ ütles Siibak.

Tema sõnul on töötasude kasvu taga ka üldine palgatõus, kuid mitmel juhul on andmed paranenud märkimisväärselt, mis viitavad pigem ümbrikupalkade osakaalu vähenemisele. Näiteks on varem miinimumi lähedal olevaid palkasid deklareerinud ettevõtted tõstnud oma töötasusid vähemalt kahekordselt. Töötajate arv nendes regulaarselt riigihangetel osalevatel ehitusettevõtetel on olnud keskmiselt paarikümne ümber.

„Just sarnaseid muutusi me maksuandmetes näha lootsimegi ning meie huvi ongi, et siit edasi liiguksid ametile deklareeritavad töötasud vastavaks reaalse eluga. Meie eesmärk ei ole minna kontrollima varem deklareeritud andmeid,“ ütles Siibak. „Tunnustame muutustega kaasa tulnud ehitusettevõtjaid ning loodame, et see annab tõuke laiemalt valdkonna konkurentsitingimuste võrdsustumisele.“

Alates jaanuarist peab hankija kontrollima ehitustööde riigihangetel, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, pakkuja ja tema alltöövõtjate töötajate keskmisi töötasusid. Kui ettevõtte töötajate keskmine töötasu on viimasel kuuel kuul alla 70 protsendi ehitusvaldkonna keskmist, võib hankijal olla alus pakkumus tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse tõttu.