Nii ostis ärimees Aleksei Kolesnik T-Plusi omanikult Viktor Vekselbergilt kaks väikest elektrijaama Permi krais ning Udmurtias, mille baasil saab luua andmekeskuse ning ka kaevandusfarmi.

Seadusandlus ning elektrienergia madalad hinnad loovad analüütikute sõnutsi Venemaal andmekeskuste arenguks väga hea perspektiivi, kuid sellel konkreetsel juhul võib vanade elektrijaamade madal efektiivsus takistuseks saada.

Ametlikult soetas elektrijaamad Nadežda Simanova, kuid ajalehe andmetel oli tegelik ostja hoopis Aleksei Kolesnik, kes varem on juhtinud Tatarstani keskkonnaministeeriumis loodusressursside komiteed ning on praegu kütusemüügifirma Nordiks Perm suuromanik ning peadirektor.

Permi krai elektrijaama võimsus on 23,6 megavatti ning Udmurtias 10 megavatti. Permis asuva elektrijaama hind oli 30 miljonit rubla (438 180 eurot) ning Udmurtia omal koos linnavõrkudega 129,3 miljonit rubla (1,9 miljonit eurot).

Kolesnikov kinnitas väljaandele, et kaalub krüptovaluuta kaevandamise võimalust, kuid tõenäoliselt Udmurtias ning peamine eesmärk on siiski andmekeskuse loomine.

Väljaanne märgib, et Venemaa rahandusministeerium alles alustab krüptovaluutasid pudutava seadusandluse väljatöötamist. Samas peavad juba 2015. aasta septembrist kõik Venemaa kodanike isiklikke andmeid hoidvad serverid asuma eranditult vaid Venemaal.

Analüütikute sõnul on nende elektrijaamade efektiivsus väga madal ning kütusekulud riigi energiasüsteemi keskmisest 1,5 korda kõrgemad.

AKRA analüütiku Natalja Porohova hinnangul jäävad andmekeskuse või kaevanduse elektrienergia kulud neis jaamades 40% madalamaks kui samade piirkondade elanikel, kuid on võrreldavad Siberi elanike kuludega. Analüütik märgib, et andmekeskuste arenguperspektiivid Venemaal on seotud üha suurenevad nõudlusega andmete riigisisese hoidmise järele ning maailmahindadega võrreldes suhteliselt madala elektrienergia hinnaga.