Estbiotechi juhataja Valmar Visnapuu ütles BNS-ile, et kavatsuste protokolle sisaldavad koostöölepped on valmis näiteks AS-idega Dagöplast, Estiko-Plastar ning Kreenholm Tekstiil.

Visnapuu sõnul on lepingute eesmärk arendada koostööd selles vallas, mis puudutab võimalikku tehase toodangu kasutamist nimetatud ettevõtete tootmisprotsessis. "Teatud firmadega on koostööalased paberid juba sõlmitud, kuid meie turustusosakond vaatab ka kaugemale nii Euroopasse kui ka veel kaugemale," lausus ta.

Visnapuu märkis, et kuna tehast ennast ja ka toodangut hetkel reaalselt veel olemas pole, ei ole ühegi lepingu puhul tegu veel konkreetse tarnelepinguga.

"Muidugi näeme me aga tulevikus, et hiljem hakkavad meie koostööpartnerid tehaselt ka toorainet ostma," lisas ta.

Mai keskel sõlmis Estbiotech Saksa insenerifirmade kontserni Lurgi AG tütarfirmaga Lurgi Life Science koostööprotokolli, mis on aluseks kuni saja töötajaga bioplastitehase rajamisele.

Viie tehasega kompleksi projekteerimine algab sügisel. Pärast projekti valmimist tõenäoliselt järgmise aasta märtsis kulub ehitamisele maksimaalselt kuni 16 kuud.

Varem projekti võimaliku maksumusena välja käidud 1,2 miljardit krooni on Valmar Visnapuu sõnul koostatud piisava varuga ning tõenäoliselt kujuneb kogumaksumuseks sellest väiksem summa.

Tartu Ülikool ja Estbiotechi omanikfirma Lõunatööstuse alustasid bioplastitehase projektiga juba neli aastat tagasi, mil ülikooli teadlased alustasid looduses laguneva plastiku tootmise tehnoloogia väljatöötamisega.

Aprillis sõlmisid Estbiotech ja Tartu Ülikool litsentsilepingu, mille alusel andis ülikool Estbiotechile looduses laguneva plastiku tootmiseks vajaliku tehnoloogia litsentsi.

Sõlmitud kokkuleppega omandas Estbiotech Tartu Ülikoolilt L-laktaadi ehk looduses laguneva plastiku valmistamiseks vajaliku tooraine tootmise tehnoloogia litsentsi.