Ekstöötajaid esindav vandeadvokaat Jüri Sirel kommenteeris Ärilehele, et Transpordi Varahalduse vastu otsustati minna sellepärast, et erinevate tehingutega liikus oluline osa Nordica varalistest vahenditest OÜ-sse Transpordi Varahaldus.

"Hagi menetluse ajal ilmnes Nordica 2016. majandusaasta aruandest, et valdav osa Nordicale riigi poolt eraldatud 40,7 miljonist eurost on juba ära kulutatud. Muuhulgas selgus, et Nordica ostis vahepeal lennuki ja müüs selle kohe edasi OÜ-le Transpordi Varahaldus, rentides sama lennuki endale uuesti tagasi ning jättes samal ajal kogu müügihinna tulevaste perioodide rendimaksete ettemakseks. Selliste tehingutega liikus oluline osa Nordica varalistest vahenditest OÜ-sse Transpordi Varahaldus. Kuna Nordica osas ei saa kohus hagi tagamist kohaldada sobiva vara puudumise tõttu, siis OÜ Transpordi Varahaldus suhtes on see aga lennukitele hüpoteekide seadmise kaudu võimalik. OÜ Transpordi Varahaldus täiendava kostjana kaasamise taotlemise eesmärgiks on kohtuotsuse täitmise kindlustamine," selgitas Sirel.

Firma kuut lennukit renditakse Nordicale

Transpordi Varahaldus AS kuulub samuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning loodi Nordicaga sisuliselt samal ajal ehk Estonian Airi pankrotti minekul, sügisel 2015. Toona asutati see 32 miljoni eurose sissemaksega ning firma võttis üle Estonian Airi CRJ900 lennukitega seonduvad lepingud ja tagatised Kanada ekspordiagentuurilt Export Development Canada.

Hetkel on ettevõtte lennukipargis kuus Bombardier CRJ900NG tüüpi reaktiivmootoritega reisilennukit ning need on pikaajaliselt välja renditud Nordic Aviation Groupile (Nordica). Nordica on lennukid allrentinud Nordica ja LOT Polish Airlinesi ühisettevõttele Regional Jet OÜ.

Nordica: see on kummaline käitumine ja venitamine

Nordica esindaja, Cobalti vandeadvokaadi Jaanus Mody sõnul on Transpordi Varahalduse lisamine venitamistaktika. "Minu hinnangul on hagejate selline käitumine venitamistaktika, sest miks teha sellist taotlust aasta pärast hagi sisse andmist ja nädal enne järjekordset eelistungit?

Kui hagejad põhjendavad Transpordi Varahalduse kostjate hulka lisamist sellega, et see on samuti riigifirma, siis sellise loogika põhjal võiks taotleda ka paljude muude, näiteks kasvõi Eesti Energia nimekirja lisamist," ütles Mody.

Töötajate esindaja: uued firmad vastutavad solidaarselt

Sireli sõnul sai hagiavaldus Nordica vastu esitatud ajal, millal Nordical oli veel rahalisi vahendeid, mida kohus oleks saanud hagi tagamise korras arestida. "Kohus pidas Nordica kontodel olevate rahaliste vahendite arestimist liiga koormavaks. Nordical puuduvad muud varad ja seega ei ole tema suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine võimalik. Seega on hagi menetlemine üksnes Nordica vastu seotud suure riskiga, et kohtuotsust ei ole hiljem võimalik täita."

"Tulenevalt asjaolust, et nii Nordica kui ka OÜ Transpordi Varahaldus loodi samaaegselt ja sama eesmärgiga Estonian Airi kui ettevõtte tegevuse ülevõtmiseks, siis vastutavad nad hagejate ees solidaarselt. Hagejate valduses olevatest tõenditest nähtub, et need tegutsevad planeeritult ühise ettevõttena. Samale asjaolule viitab ka fakt, et Nordica vaidleb vastu OÜ Transpordi Varahalduse teise kostjana kaasamisele, kuigi majanduslikult oleks Nordica huvides OÜ Transpordi Varahaldus kaasamine, millega jaotuks hagejate nõue solidaarvõlgnike vahel. Vastu vaidlemise põhjuseks saab olla vaid OÜ Transpordi Varahaldus huvide kaitsmine," ütles Jüri Sirel.

Estonian Airi pankrot kuulutati välja 2015. aasta novembris. Poolteist aastat hiljem, juunis 2017 esitasid 66 lennufirma endist töötajat Nordic Aviation Groupi (NAG) vastu hagi, et saada kätte koondamistasu, praeguseks on ühishagisse jäänud töötajate esindaja sõnul alles jäänud 55 inimest. NAG-i hageti, sest hagejate sõnul on tegemist n-ö uue kehaga, millesse pankrotistunud Estonian Air on üle läinud. Edasised istungid on kavas pidada juunis ja septembris.