Uhket registrinumbrit ES-ABC kandnud Koit alustas lende Tallinnast 1995. aasta juulis. Tegemist oli esimese Estonian Airi lääne päritolu lennukiga ning lisaks sellele oli see ehitatud eestlaste tellimusel. 1996. aastal saabus Eestisse ka teine sama tüüpi Boeing, mis sai nimeks Hämarik.

Enne Boeingute saabumist oli Estonian Airi kasutuses sellised Nõukogude lennutööstuse hitid nagu TU-134 ja Jak-40.

Boeingute hankimine oli 1995. aastal nii suur asi, et lennukite valmimist käis oma silmaga Washingtoni osariigis Seattle’s asuvas tehases kaemas ka toonane president Lennart Meri. Kahe Boeingu liisimine 10 aastaks läks Eesti lennufirmale maksma 30 miljonit dollarit.

Eesti Ekspress kirjutas 2007. aastal, et päeval, mil kauaoodatud esimene Boeing Tallinnasse saabus oli ilm udune, kuid meeleolu, nagu meenutas Estonian Airi alg-ajal PRi ja välissuhetega tegelenud Eduard Tüür, “väga vahva ja ülev”. Tüür sai korraga “selgelt aru, et mineviku vari, Aerofloti vari hakkab Estonian Airi pealt ära minema”.

Koit lahkus Estonian Airi juurest pärast enam kui 13 aasta pikkust teenistust 2008. aasta lõpus. Eesti esimene Boeing jõudis Estonian Airi värvides lennata kokku 38300 lennutundi ja sooritada 23400 lendu. Arvestuslikult on selle lennuki pardal reisinud 1,5 miljonit Estonian Airi reisijat.

Pärast Estonian Airi sai Eesti esimese Boeingu peremeheks Ukraina lennufirma AeroSvit, kus kandis registrinumbrit UR-VVS.

Kolm aastat hiljem jõudis Eesti esimene Boeing Krimmi, kus hakkas lendama Air Onixi värvides ja kandma registrinumbrit UR-KRD. Air Onix sattus võlgadesse ning läks 2013. aasta lõpus pankrotti.

Taasiseseisvunud Eesti esimese uhiuue Boeingu jaoks tähendas see sõitu lennukite surnuaiale ning viimase maandumise tegigi legendaarne lennuk USAs Arizona osariigis asuval Phoenix Goodyear’i lennuväljal.