“Konkurents on läinud teravaks ka maapiirkondades, kus ühistud tegutsevad ning sisuliselt on ETK keskühistu Maksimarketi ja Konsumi rahadest kohalikke ühistuid siiani doteerinud. Tallinn ei suuda kogu süsteemi nii kaua püsti hoida,” ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juht Peeter Raudsepp.

Tema sõnul saab ETK puhul rääkida ETK keskühistust, kellele kuuluvad Konsumi ja Maksimarketi poekett, ning ETK piirkondlikest ühistutest, mis asuvad üle Eesti laiali.

Kaupmeeste liidu juht märkis, et ETK turuosa jaekaubanduses langeb sel aastal kindlasti, kuid ta ei osanud öelda, kui palju.

Hulgimüügifirma OÜ Jungent müügi- ja marketingidirektor Meelis Saaresalu lisas, et probleem ei peitu ETK erinevates ühistutes, vaid keskühistus.

“Keskühistu kontrollib kogu ETK logistilist süsteemi – kaup tellitakse üheaegselt kõigile ühistutele ning seetõttu on olemas finantsrisk,” selgitas Saaresalu.

Tema sõnul arutati teemat eile kaubanduskonverentsil. “Minu teada otsitakse ETK-s võimalusi mahukateks ümberstruktureerimisteks,” lausus Saaresalu.

Kinnitamata andmetel toimub mais ETK üldkogu, kus nimetatud küsimustele lahendusi otsitakse.

ETK juht eitab raskusi. ETK juhatuse esimees Mihkel Sims ütles, et ei saa aru juttudest, mille kohaselt ETK laguneb ja tõsistes raskustes vaevleb. “Ma ei oska seletada, miks nii väidetakse. ETK süsteemi kuulub 26 ühistut, kellest ükski pole viimasel ajal pankrotti läinud ega avaldanud soovi süsteemist välja astuda,” lausus Sims.

ETK juhatuse esimehe sõnul on viimastel aastatel toimunud jaekaubandusturul tõsine võitlus, kuna kaubandusketid kasvavad ning turul olijatel tuleb hinnamarginaale pidevalt üle vaadata.

ETK sel aastal kahjumist väljatulemist ei prognoosi – Simsi sõnul jääb kahjum aasta lõpuks kümne miljoni krooni piiridesse. “2003. aasta lõpuks plaanime jõuda nullkasumini,” lisas ta.

ETK hindab oma turuosa toidu- ja esmatarbekaupade turul 20-25 protsendile.

Raudsepa prognooside kohaselt on sel aastal turul suurimaks võitjaks Soome Kesko, kes arendab Citymarketi ja Säästumarketi kauplusekette.

Uue discounter-tüüpi kaubandusketi Lidl tulek näitab Raudsepa sõnul selgelt, et tegutsevad ketikauplused ei peaks mõtlema ainult turuosa suurendamisele, vaid selle säilitamisele.

Samas on Raudsepa arvates näha sel aastal raskusi ETK-l, kes tõenäoliselt turgu kaotab.

Jaekaubandusturul tihenevas konkurentsis on võitja tarbija. “Kolme aasta jooksul on tänu teravale konkurentsile toidu- ja esmatarbekaupade hind tõusnud kõigest kolm protsenti, ehk olnud sisuliselt muutumatu,” lausus ütles müügidirektor Meelis Saaresalu.

Poekette võidakse sulgeda. Praegu pole Raudsepa sõnul Eesti turul selliseid poekette, mille sulgemist võiks ennustada. “Kindel on see, et neid tuleb,” lausus Raudsepp. “Eks iga uue investeeringuga loodetakse, et mõni konkurent turult lahkub või pankrotistub.”

Eelmisel aastal ulatus Eestis tegutsevate toidu- ja esmatarbekaupa müüvate ketikaupluste käive 7,388 miljardi kroonini, mis moodustab kogu selle sektori käibest 54-55 protsenti.