Ettevõtete võlasummad kasvavad, suurima maksuvõlaga sektor on tööstus
Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad kasvasid 23%, moodustades kokku veidi üle 54 miljoni euro. Keskmine maksehäire summa oli 997 eurot. Maksehäirete summad suurenesid enim majutus ja toitlustus, ehitus ning kinnisvarasektoris, mille võlasummad moodustasid 70% maksehäirete kogusummast.
Maksuvõlgade summa ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid 1,2% ja moodustasid kokku ligi 35 miljonit eurot. Keskmine maksuvõla summa oli 2 551 eurot. Suurima maksuvõlaga sektoriks tõusis mäetööstus ja töötlev tööstus, mille võlasummad moodustasid neljandiku maksuvõlgade kogusummast.
"Tööstuse pilt on murettekitav, see on kurb pilt," tõdes krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.
Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes aastaga ligi 9%, kokku jäi riigile võlgu 4 283 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima võlglaste osakaaluga olid majutus ja toitlustussektor (10,5%) ning ehitussektor (10,1%). Märgatav võlglaste osakaalu suurenemine toimus mäetööstus ja töötleva tööstuse sektoris, kus võlgu olevate ettevõtete osakaal jõudis 9,4%-ni.
Maksehäiretega ettevõtete arv jätkas mõõdukat vähenemist (-8,4%) ja see hõlmas kõiki valdkondi peale põllumajandussektori. Kokku on maksehäiretega 3,3% ehk 2 564 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus ja toitlustussektoris (6,5%) ning ehitussektoris (6,1%).
Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal tõusis 2016. aasta jaanuari seisuga 12,8%-ni, mis näitab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on üsna konservatiivne. Teistest valdkondadest pea kaks korda kõrgema krediidiriskiga (24,1%) on jätkuvalt majutus- ja toitlustussektor, kus igal neljandal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 77 214 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
