Ettevõtetele lisatöö: töötamise registrisse peab hakkama rohkem andmeid kandma

 (20)
Tööandjatel tuleb uuest aastast töötamise registrisse kanda ka andmed töötajate ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta.
Tööandjatel tuleb uuest aastast töötamise registrisse kanda ka andmed töötajate ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta.Foto: Shutterstock

Valitsus kiitis täna heaks muudatused, mille kohaselt lisanduvad edaspidi töötamise registrisse ka andmed töötajate ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta. See aitab rahandusministeeriumi teatel koguda täpsemaid andmeid riikliku statistika tegemiseks ja vähendada andmete mitmekordse esitamise vajadust.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on muudatuse eesmärgiks koguda tõhusamalt andmeid, mida läheb vaja riikliku statistika tegemisel ja mis on aluseks meid kõiki puudutavate otsuste tegemisel.

„Tööandjate halduskoormus sellega küll mõnevõrra suureneb, kuid teisalt annab see meile rohkem andmeid, mida seni sellisel viisil üldse ei koguta ja mis lisaks statistikale aitab ka näiteks maksu- ja tolliametil paremini tegeleda ümbrikupalkade probleemiga,“ rääkis Tõniste.

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi ütles, et uued andmed on vajalikud registripõhise rahvaloenduse korraldamiseks. „Euroopa Liidus on suund sellele, et rahvaloendused hakkavad toimuma senisest sagedamini ning riikidelt oodatakse loendustulemuste detailset ja asukohapõhist esitamist,“ märkis Mägi.

Seotud lood:

Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad samuti sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, rahandusministeerium ning kohalikud omavalitsused.

„Töötajate statistika on sisendiks väga paljudele analüüsidele. Kiirelt muutuvates oludes tuleb leida uusi lahendusi, kuidas inimene ja riik omavahel suhtlevad ning kuidas riik inimeste mobiilsust arvestades oma teenused kujundab. Lõpptulemusel võidavad kõik. Erasektor saab täpsemat statistikat töötasu kohta ametiala järgi maakondades ja omavalitsustes. Riik saab täpsemad andmed töökohtade ja tööjõu liikumise kohta, andmed tööjõu vajaduse uurimiseks ja seireks nii regionaalsel kui ka piirkondlikul tasandil. Samuti saame parema ülevaate soolisest palgalõhest,“ selgitas Mägi.

Tööandjatel tuleb töötamise registris juba registreeritud töötajate kohta teha täiendav kanne töötaja ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta hiljemalt 2019. aasta 30. juuniks. Uute töötajate puhul tuleb kanda töötaja ametinimetus ja töö tegemise koht registrisse alates 2019. aasta 1. juunist töötaja esmasel registreerimisel.

Tööaja määra kohta esitavad tööandjad maksu- ja tolliametile praegu andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooniga. Muudatuste jõustumisel tuleb uute töötajate kohta kanda töötamise registrisse tööaja määr. Kande tegemisel tuleb lähtuda ametisse asumisel või töölepingus kokku lepitust.

Kui tööandja on enne 2019. aasta 1. jaanuari esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides märkinud töötaja tööaja määra, ei pea ta enam registrisse täiendavat kannet tegema. Maksu- ja tolliamet teeb ise olemasolevate andmete alusel kande töötamise registrisse ning tööandja peab kontrollima registris olevate andmete õigsust.

Lisaks muudetakse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa registreerimise korda. FIE-l tekib õigus kanda töötamise registrisse majandustegevuses osalev abikaasa, kellega ei ole sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut. Kanne on sotsiaalkaitse saamise aluseks. Seni pidi FIE esitama selleks MTA-le avalduse.

Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare