Aastal 2009 ütlesite, et "Eestisse jäävad need, kes ei adu, mis toimub, või need, kes usuvad, et ebaõiglus on ajutine." Olete te ikka samal arvamusel? Miks?

Esiteks kordaksin üle, et ma ise loodan väga, et ebaõiglus on ajutine ning üritan sellega võidelda.
Teiseks aga lisaksin seniöeldule, et eks väljarändele aitab kindlasti kaasa see politseiriik, kus politseile ei maksta palka, kus veeteede amet ei tea misasi on veetee ning kus surnukuur asub aadressil Tervise 1.

Nii teie muusikal kui ka raamat räägib rändamisest. Kuivõrd tähtsal
kohal see teie jaoks on?

Minu jaoks väga tähtsal kohal, kuna on olnud aegu, kus mind ei lubatud riigist välja.

Kuivõrd on ränne eestlaste jaoks teie hinnangul probleem?

Väljarändavate eestlaste jaoks ei ole ränne mingi probleem ja vastavalt professor Marju Lauristini poolt kommenteeritud inimarengu aruandele, on väljarändajad noored vägagi kindlad selles, et nad saavad maailmas hakkama.

Siiajääjatele on väljaränne probleemiks küll, sest juba praegu ei jätku meditsiinipersonali. Varsti ei jätku enam õpetajaid ega päästetäätajaid jne.

Selleks et riik neile siin väärilist palka saaks maksta, on vaja makse maksvaid ettevõtjaid.

Nii mõnigi inimene leiab, et äri ja loomingut ei anna ühendada.
Kas ja kuidas see siiski võimalik on?

No tegelikult on ju ka äri looming, kus alatasa luuakse midagi uut.

Kust te loomingu jaoks ajendi leiate?

Raamatus on kirjas konkreetsed seigad, mis reisidel aset leidsid.
Aga ka muusikalis on mõnedest lähiajaloosündmustest, mida on õnnestunud läbi videokaamerasilma näha, kergelt üle libisetud.

Mis on teie hinnangul praegu Eesti peamised majandusmured? Mis neid lahendaks?

Eesti on oma majandusega väljastpoolt vaadates suht hästi hakkama saanud. Mis ei tähenda aga sugugi seda, et inimestel igapäevamuresid poleks. Üheks oluliseks probleemiks on tööpuudus. Seda aitaks lahendada töökohti loovate ettevõtjate senisest parem väärtustamine.
Ikkagi loovad need ärimehed midagi!