Kiviõli Keemiatööstus ei tegele ise probleemide lahendamisega, vaid loodab sellele, et riik lahendab asja jõupositsioonilt ja teeb Kiviõli Keemiatööstusele (KKT) maksumaksjate arvelt 3,3 miljardi krooni suuruse kingituse.
KKT on esitanud kaevandamisloa taotluse Põhja-Kiviõli II karjäärist kokku 22 miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks. Taotletud mahtude juures jätkuks sellest kogusest Kiviõli Keematööstuse jaoks ca 15 aastaks.
Geoloogiliste uuringute põhjal oleks kaevandatavast põlevkivist ca 45 protsenti kvaliteetsem II sordi põlevkivi, mida KKT konkurent Viru Keemia Grupp (VKG) ostab täna Eesti Energialt hinnaga umbes 290 krooni tonnist, ja 55 protsenti III sordi põlevkivi, mille kohta on Konkurentsiamet kinnitanud hinnaks 165,1 krooni tonnist. Seega saab KKT võimaluse kaevandada ca 4,9 miljardi krooni väärtuses põlevkivi, makstes selle eest riigile umbes viis protsenti ressursimaksu. Põlevkivi kaevandamise ja ülestöötamise kulu on KKT majandusaasta aruannete järgi umbes 70 krooni tonnilt ehk selle koguse puhul on firma kulud kokku umbes 1,5 miljardit krooni.
Seega hoiab KKT valitsuses sundvõõrandamist läbi surudes kokku umbes 3,3 miljardit krooni, mis kuluks tooraine sisseostmisele. Pärast põlevkivi töötlemist teeniks aga KKT saadud koguse põlevkiviõli müügist juba umbes 11 miljardit krooni.
Olles KKT finantsseisuga keskmiselt paremini kursis julgen väita, et jutt tehase kinni panemisest on tehtud pelgalt selleks, et iga hinnaga riigilt välja pressida eelmainitud soodustuse. Mul on siiralt kahju, et tehase omanik oma töötajatest ei hooli kui ta on valmis oma kasumiahnuse nimel need inimesed ohvriks tooma. Aga väited, et kivi saab varsti otsa ei vasta tõele.
Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 tuhande tonni moodustab kolmanda sordi põlevkivi, peenema läbimõõduga, mida KKT õlitootmiseks ei kasuta. Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku! Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 tuhat tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi. On olemas tehnoloogia, mis lubab KKT kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist, mis annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et üldse peaks põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt.
Ei vasta tõele ka väide, nagu poleks Eesti Energia kaevandused suutelised tehase põlevkivi vajadused rahuldada. Aidu karjäär, kust KKT hangib põlevkivi ka praegu, suudab lähima kahe aasta jooksul tagada KKT vajadused aastamahus minimaalselt 500 tuhat tonni. Õlitootmise toorainet kaevandatakse ka Estonia ja Viru kaevandustes, mis töötavad lähiaastatel täisvõimsusel. Estonia kaevandusmahtusid on plaanis mõne aasta pärast isegi kahekordistada, mis lubab oluliselt suurendada ka teise sordi põlevkivi tootmist.
Miks mitte kasutada võimalust osta põlevkivi Eesti Energialt ja rakendada juba töötavaid teadussaavutusi, mis lubavad toota tehasel põlevkiviõli mitte ainult teise, vaid ka kolmanda sordi põlevkivist, selle asemel et külvata Kiviõli linnaelanikes paanikat ja raisata ilmaaegu riigi maavarasid?
Minu arvates on kummaline, et MKM ja valitsus ei vii enne taolise “kingituse” tegemist läbi mingit kontrolli või isegi põhjalikumat analüüsi, et uurida KKT väiteid tegevuse lõpetamisest, kui riigilt soodustust ei saada. Olen algusest peale hämmastusega jälginud, millise õhinaga on riik ja ministeerium ette valmistamas karjääri laienduse ette jäävate maade sundvõõrandamist ühe täiesti tavalise, kasumi teenimisele suunatud eraettevõtte huvides. KKT jaoks pole see esimene kord riigilt suuri soodustusi saada – ka riigikogu liikmed ise nimetavad käesoleva riigikogu suurimate möödalaskmiste hulgas nn “Tamme Auto seaduse” läbisurumist riigikogus, millega üks osapool sai täiesti arusaamatuid soodustusi.