Ettevõtjad on kimpus kontrollide kadalipuga
Veterinaarameti teenustasud on kinnitanud põllumajandusminister. Järelevalvetasud on ette nähtud kulupõhisena, mis tähendab, et ettevõtja maksab täpselt nii palju, kui palju ta teenust saab, ja on kehtestatud tunnitasusüsteem, selgitas ministeerium. Kogutud raha kasutatakse järelevalve tegemiseks, et tagada selle sõltumatus riigieelarvest, kirjutab Saarte Hääl.
Veterinaarameti kontrollija tund maksab 9,4 eurot ja suure riskihinnangu korral tuleb kohale kaks kontrollijat. Arve tuleb seejuures jooksva täistunni eest.
Näiteks maksis Lümanda vallas tegutsev Pilguse mõis jaanuarist novembrini nn teenuste osutamiste arvetega välja kokku ligi 3000 eurot. Pilguse mõisa juhataja Signe Sarah Arro (fotol) täpsustas, et kuigi Päevalehe artiklist võis jääda mulje, et tegemist on vaid Pilguse mõisa probleemiga, kõneles ta seal siiski kui mittetulundusühingu Eesti Maaturism nõukogu esimees, ja sellel MTÜ-l on natuke alla kolmesaja liikme.
Üle Eesti on probleem sama — käske ja makse tuleb aina juurde. Lisaks on Saaremaa ametnikud eriti tublid, sest mitte kõikide maakondade kontrollijad ei esita pärast arveid. Arro tõi näiteks liikluspolitseiniku, kes pärast reidi “Kõik puhuvad” saadab kontrollitutele koju arve seadme kasutamise eest. “See kõik on absurd. Me ei saa ise ka aru, miks me nii kaua kannatanud oleme,” imestas Arro. “Hiljuti maksin 700 eurot seinakontaktide pingete mõõtmise eest. Kaks meest tegid poolteist päeva tööd. Meie maja on kümme aastat vana, aga iga viie aasta tagant peab pinget mõõtma,” rääkis majutusasutuse juht.
Arro märkis, et järgmisel nädalal toimub mandril ettevõtjate selleteemaline nõupidamine. Pärast seda on ta nõus ka ajalehele rääkima, kuidas ettevõtjad ühiselt edasi tegutsevad.
Ka Karja pagariäri juhataja Aivo Kanemägi jaoks on kontrollijatele maksmine igapäevane tegevus. “Varem maksime igal aastal kindla summa nn järelevalvetasu. Nüüd tuleb iga kord eraldi arve, aga lõppkokkuvõttes teeb ikka sama välja,” on firmajuht olukorraga leppinud.
