Ettevõtjad ootavad riigilt paindlikkust ja raha

„Paindlikkus, otsustamiskiirus ja ettevõtjatelt väiksema omaosaluse nõudmine,” loetles metallija masinaehitusfirma Ferreks müügidirektor Endel Ilves konkreetseid samme, mida riik peaks astuma ekspordi tugevdamiseks.

„Kriis nõuab kiiremat reageerimist. Näiteks veebruari lõpus toimub Leipzigis masinatööstuse allhankemess. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt tuleb messileminemise toetust taotleda aga kolm–kuus kuud ette,” selgitas Ilves.

Masinaehitusega seotud ettevõtted on tegelikult Eesti kaubandusbilansis kõige suuremad eksportijad. Ferreks ekspordib 80% oma toodangust. „Praegu muutub maailm kaks korda päevas, kuus kuud hiljem, kurat võtaks, oled sa surnud,” sekundeeris E-Piima juhataja Jaanus Murakas.

Rohkem raha Eelmisel nädalal tuli majandusminister Juhan Parts välja plaaniga, kuidas aidata eksportivatel ettevõtetel rahalisi vahendeid hankida. Esmaspäeval teatas majandusministeerium esimesest konkreetsest sammust — uue riigi osalusega eksporti garanteeriva äriühingu loomisest. Põhimõtteliselt on tegemist

Kredexi-laadse asjaga, mis aga opereerib suuremas mahus ja millel pole Kredexi juriidilisest vormist tulenevaid piiranguid. Ehk siis ekspordigarantiid peaks olema lihtsam saada. Ja suuremate summade peale. „Õige samm õiges suunas,” tunnustas ka Murakas.

Majandusministeeriumi kava kiitis ka suure alkoholitootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. Liviko muuseas ekspordib ise tervelt kolmandiku oma toodangust, ometi pole Liviko Kalvi sõnul kunagi eksporditoetusi saanud. Kõik firmajuhid räägivad üsna ühest suust, et üks vahend ekspordi toetamise tugevdamiseks oleks lihtsalt riigi rahalise panuse suurendamine.

NäiteksEAS-i toetuste puhul on firmade omafinantseerimisnõue 50%. Kriisi ajal võib see paljudel likviidsusraskustes ettevõtetel üle jõu käia. Kas või ajutiselt, kaheks-kolmeks aastaks võiks omafinantseerimise piiri vähendada ja suurendada riigi osalust näiteks 75%-ni.

Jaanus Murakas viitas ka sellele, et Eesti firmad on loomult väikesed ja kui miljonikroonise reklaamikampaaniaga võid siinsel turul toimetada, siis enda välisturul reklaamimiseks oleks vaja kasutada näiteks miljon eurot. Müük ja turundus välismaal on jälle koht, kus EAS peaks rahalist panust suurendama.

Metsatööstusseadmeid tootva Hekoteki (95% nende masinatest läheb ekspordiks) juhataja Heiki Einpaul ütles, et kriisi ajal tegeleb firma efektiivsuse suurendamisega. „Headel aegadel polnud ju aega, kogu aur läks müümise peale,” muigas Einapaul. Riigile soovitas Einpaul sama asja: parandagu efektiivust. „Ma ei hakka kõrvalt õpetama, mida kõike riiklikud eksporditoetajad peavad tegema. Nad on targad inimesed ja teavad isegi. Tuleb lihtsalt teoorias toimivad süsteemid tõeliselt hästi toimima panna,” ütles Einpaul.